It is finally February. Am I the only one who felt that January was too long and too cold? February is a very special month for me - so let's start with what was good last week.
* February is Stellarium's birthday month. So I went through my old blog posts and what's more - I have years of videos and pictures on my phone that took me down memory lane. I was amazed at how much material I had that I had never published. Like that opening image.
* I listened to Andrew Lownie's book Traitor King, which is about the life of Wallis Simpon and the abdicated King Edward after the abdication. They immediately rose to the top of my list of most unpleasant royals for their terrible treatment of their servants, failure to pay their bills, ruthless exploitation of people, and course their absolute Nazism. Every Friday in the LP newspaper I have my fashion pages and this time I dedicated my story to Wallis Simpson titled: "The Duchess Who Didn't Want to Pay the Bills".
* My facial skin has been very dry lately and when nothing else helps, there is one product that always does - Elizabeth Arden Eight Hour Cream “Nighttime Miracle Moisturizer”. It has once again worked wonders.
* I am in the process of interior design lectures, and since the renovation in the kitchen is coming to an end, I listened to lectures that talk about decorating the kitchen. I found the perfect warm green tone for my kitchen, which I've been looking for since summer. It was the last attempt to find the perfect warm and yet not too dark green colour. One idea that especially inspired me is the fact that when decorating the kitchen, we should not get stuck in the idea that it is a kitchen, but approach it like any other living space.
* My daughter makes the best banana bread in the world. And since her bread disappears so quickly in our house, she decided that from now on she would make two loaves at once. This weekend, she treated us to banana bread with mascarpone that will melt in your mouth. It was delicious!
* I found a nice saying to start the new week with: "Only people who are not happy with themselves are mean to others."
Lõpuks ometi on veebruar käes! Kas vaid minule tundus, et jaanuar mitte ainult ei olnud kohutavalt pikk, vaid oli sama kohutavalt külm? Nüüd on ta läbi ja veebruar on juba õhtuti pisut valgem.
* Veebruar on Stellariumi sünnipäevakuu. Seega vaatasin läbi oma vanu blogipostitusi ja veelgi enam - mul on telefonis mitme aasta jagu videosid ja pilte, mis viisid mind mälestusteradadele. Imestasin, kui palju on mul materjali, mida ma pole kunagi avaldanud. Nagu need kaks must-valget kaadrit.
* Kuulasin läbi Andrew Lownie raamatu “Traitor King”, mis räägib Wallis Simsponi ja troonist loobunud kuningas Edward VIII elust pärast viimase abdikatsiooni. Kohemaid tõusid nad minu kõige ebameeldivamate kuninglike edetabelis esikohale - kui aus olla, siis mul kõhus kergelt keeras, kui olin raamatu viimase peatüki juures ja ma pole sugugi nõrganärviline. Neid iseloomustas kohutav käitumine oma teenijatega, nad jätsid pidevalt oma arved tasumata ja eelistasid sõpru, kes nende luksusliku elu kinni maksaks ja muidugi ei saa üle ega ümber nende kahe absoluutsest natsimeelsusest.
Kes on vaadanud sarja "The Crown", siis viienda hooaja episoodis Mou Mou on juttu Wallise ja Edwardi endisest teenijast nimega Sydney Johnson. Pärast Edwardi surma jäi ta Wallise teenistusse, kuid peagi tabas Sydneyt ennast tragöödia - tema naine suri ja lapsed vajasid oma isa aina rohkem. Õige pea pärast oma naise matuseid küsis Sydney Walliselt, et kas ta võib nüüdsest minna koju alates kella viiest, et olla oma lastega ja Wallis vastas, et kui sa täna kell viis lähed, ära kunagi tagasi tule. Aastakümneid Edwardit ja Wallist teeninud mehele tuleb krediiti anda - ta läks oma laste juurde ja lõpetas Wallise heaks töötamise. Kui vaadata, kuidas Wallis läbi elu oma abikaasat alandas ja teda pettis, pole selles käitumises tegelikult midagi uut. Kuid, kui miski mind inimeste juures jätkuvalt üllatab, on selleks empaatia puudumine.
Inspireerituna Wallis Simpsonist kirjutasin Eesti Päevalehe nädalavahetuse lisasse LP loo pealkirjaga: "Hertsoginna, kes arveid ei tasunud". See on suurepärane lugemine, sest panin moeloo kokku mitme raamatu põhjal, mida olen läbi aegade lugenud. Artikli lingi loole leiad SIIT.
* Mu näonahk on viimasel ajal väga kuiv ja kui miski ei aita, siis on üks toode, mis on ikka ja jälle abiks - Elizabeth Arden Eight Hour Cream “Nightime Miracle Moisturiser”. Esimest korda soovitas mulle seda meigikunstnik Meelika Tammeveski - ta kirjeldas, kuidas nahk on hommikul täiesti uus ja nii see tõesti on. See kreem on taaskord minu nahaga imesid teinud. Valisin kunagi Elizabeth Ardeni toodete seast välja seitse lemmikut ja samas loos on juttu ka "Nightime Miracle Moisturiser” imeväest. Postituse leiad SIIT.
* Minu tütar teeb maailma kõige paremat banaanileiba. Ja kuna tema leivad kaovad meie kodus nii kiiresti, siis ta otsustas, et nüüdsest teeb kaks leiba korraga. Sel nädalavahetusel kostitas ta taas banaanileivaga, mis viib mascarponega keele alla.
* Mul on pooleli sisekujunduse loengud ja kuivõrd remont köögis hakkab lõppema, siis kuulasin loenguid, mis räägivad just köögi sisustamisest. Üks mõte, mis mind eriti inspireeris on soovitus, et kööki sisustades ei peaks me jääma kinni mõttesse, et see on köök, vaid lähenema talle nagu igale teisele eluruumile.
Oma kööki leidsin perfektse sooja rohelise tooni, mida otsisin suvest peale. See oli tegelikult viimane katse leida täiuslikult sooja ja samas mitte liiga tumerohelist seinavärvi. Olin näljane, väsinud ja nohune, kuid äkitselt tõmbasin värvikaartide seast välja justkui võidunumbritega lotopileti - siin ta oli - täpselt see toon, millest olin juba möödunud suvest peale unistanud. Õnneks on vahel nii vähe ja samas palju vaja!
* Leidsin ühe toreda ütluse, millega uude nädalasse minna: “Vaid need, kes pole iseendaga õnnelikud, on teistega õelad ja kurjad”. Ilusat uut nädalat!
FOTOD: Senna Gansa / erakogu