Jõulukuu on kohe käes, mis tähendab, et pea igat üht ootab ees üks-kaks või mitu toredat pühade pühitsemist, kuhu ennast sättida. Sestap tasub võtta kuulda minu soovitust ehk ära tee seda, mida mina hiljuti tegin - jõudsin peole punaste silmadega. Paar nädalat tagasi olin oodatud sõprade juurde suurejoonelisele õhtusöögile, mida nad tavaliselt igal aastal korraldavad.
Kleit rippus juba eelmisest päevast magamistoas ja aeg oli meik teha. Võtsin endale aega, et mitte järjekordselt kiirustada vaid meik-soeng rahulikult valmis teha. Panin isegi küünla põlema, et aeg kulgeks pidulikumas meeleolus. Üks firma oli saatnud mulle uue silmakreemi ja otsustasin sedagi testida. Eksperimenteerisin lauvärvidega, mida ma tavaliselt enne suuremaid pidusid ei kipu tegema, kuid kõik tuli laitmatu välja. Tõotas tulla tore õhtu.
Kui olin valmis, võtsin köögis tassikese kohvi, mis on mul enne välja minekut omaette traditsiooniks kujunenud. Ja just kohvi juues tundsin, et silmad on kuidagi imelikud. Ma ei teinud kipitavatest silmadest erilist draamat, sest needsamad lauvärvid on mul pidevalt kasutusel, samuti on mul alati puhtad meigipintslid. Mis saab ometi valesti minna?
Pidu läbi filtri
Kuid teel peole, tundsin, et silmadega on midagi väga valesti ja kui kohale jõudsin, lippasin kohe vannituppa. Silmad olid punased. Ikka üsna punased. Üks, ilma milleta ma kodust ei lahku, on allergiarohi. Seega neelasin selle klaasi veega alla ja lootsin, et läheb paremaks. Õhtusöök edenes väga mõnusalt, kohale oli kutsutud kokk, kes valmistas süüa ja mina avastasin omakorda, et hoolimata hõrgutavatest roogadest ja toredatest inimestest minu ümber, naudin kõike läbi mingi ebameeldiva filtri. Tabasin end ikka ja jälle mõtlemast, et allergiarohi oleks ammu pidanud mõjuma aga silmad ikka kriibivad. Õhtu lõpuks kogu see imelik oleks taandus (või harjusin ma sellega), kuid ma ei saaks öelda, et oleksin kogu pidu 100% nautinud.
Hommikuks oli kõik taandnud ja enne hommikueinet tuli mängu tavaline rutiin, mis igal hommikul - pesin näo, kasutasin toonikut, näo- ja silmakreemi. Ja täpselt sel hetkel, kui hakkasin oma palavalt armastatud peekonit kahvliga ründama, hakkasid silmad kipitama. Jälle! Alles oli õhtu rikutud ... Nüüd hommik. Ja siis taipasin, et mõni aeg tagasi oli üks firma mulle silmakreemi kingituseks saanud. Õhtusöögile mineku eel võtsin ta karbist välja ja kasutasin esimest korda ning mõne aja pärast võistlesid mu silmalimaskestad juba minu punaseks värvitud huultega. Nüüd, kui olin hommikul kurjajuure avastanud, jooksin kraani alla ja pesin kreemi maha. Läks aega aga sügelus oli taandunud.
Moraal sulle ja mulle ...
Ei pea olema Sherlock, et teha järeldus - minu uus silmakreem oli tugeva ärrituse põhjuseks. Tavaliselt sobib mulle absoluutselt iga silmakreem, kuid nüüd olin kahel päeval maadlenud punaste ja kipitavate silmadega. Selleks, et olla silmakreemi "süüs" täiesti veendunud, tegin nädalaid hiljem sama katse ja ei midagi uut. Ma ei ütle, et see on halb silmakreem aga kahtlemata on see toode, mis mulle lihtsalt ei sobi.
Kui selles postituses peaks olema mingigi moraal, siis sellest pole midagi uut, kuid kordamine on tarkuse ema - ärge testige tooteid enne olulisi pidusid, nii nagu mina seda tegin. Kui sul on mõni uus kreem, siis anna talle enne üritust võimalus ja veendu, et sellest ei teki allergilist reaktisooni. Kõige veidram on vast see, et mul ei ole mitte kunagi varem midagi sellist juhtunud aga ilmselt ei jää esimene kord mitte kunagi tulemata. Seega ilusat pidustuste algust!
FOTO: Meisi Volt
No comments
Post a Comment