Naine, kes mind juustest kiskus ja teisi lugusid ehk lokkis juuste saladused

"Ma nägin sind "Ringvaates". Sa rääkisid kuninglikust perekonnast," mainis tuttav mulle. "Ja kuidas sulle jutt meeldis?" küsisin kõrvu kikitades. "Ma tõesti ei mäleta, ma vaatasin su lokke. Ma olengi mõelnud juba pikalt küsida, kuidas sa neid teed?" See paari aasta tagune vestlus on mul siiani meeles ja paneb muigama. Tänases postituses kirjutan sulle lugusid lokkide imelisest maailmast. Lisaks tutvustan uut sõpra, kelle abil saab oma loki esile tuua või suuremaid lokke vetruvamaks muuta.

Lokid on aegumatu klassika. Vähe sellest, et lokkis juus on väga ilus, kingivad lokid sirgete juuste kandjale palju eeliseid. Minul on kord lokkis juuksed, siis eelistan jälle sirgeid. Omast kogemusest tean, et ükskõik mida ma seljas kannan, saan kõige enam komplimente siis, kui olen lokkis juustega. 

Lokid kui kaunis kamuflaaž

Lokid võivad olla ka omamoodi kamuflaaž - kui mul pole kõige parem enesetunne, ei pane seda enamjaolt mitte keegi tähele, sest mul on ju suured lokkis juuksed. Inimesi on lihtne petta, kui oled seda aastaid harjutanud. Lokkide kasutamine kauni kamuflaažina pole tegelikult petukaup - sa varjad seda, mida sa ei taha parasjagu näidata. Mäletan, kui pidin aastaid tagasi pärast pikka bronhiiti ja antibiootikumikuuri minema ühele üritusele kõnet pidama ja peeglist vaatas vastu väike, mustade silmaalustega kõhna kummitus. Tegin uhke rullisoengu ja värvisin huuled punaseks ning pälvisin aplausi. Vaevalt, et mu lokid oleks üksi aplausi saanud, kuid enesekindlust annab korralik soeng juurde ka siis, kui enesetunne on kõvasti alla keskmise. 

Curl Confidence - lokikreem igale juuksele

Kui asusin septembris testima Joico uut toodet Curl Confidence, siis oli suur minu üllatus, et lisaks klassikalistele lokkidele, mida keeran rullidega, saan juustest ka oma loomuliku loki välja tuua. Retsept on lihtne - kannan ühe pumbatäie Joico juuksekreemi Curl Confidense rätikukuivadele juustele ja seejärel föönitan juukseid ilma harja kasutamata. See tähendab, et föönitan juukseid õrnalt kätega sasides - tulemus on hurmav - õrn lokk jääb juustesse ja loob argipäeva romantilise tooni. Iga toode, mis minu peeglilauale jõuab, saab alati korraliku testimise osaliseks. 

Eriti tore oli lokikreemi koos juuksuriga uurida. Sel korral oli mulle abiks juuksur Sirlen Kaljuvee, kes on toodete juustesse panemisel tuntud minimalist. Ma ise kipun alati igasuguste juuksehooldusega liialdama ning siis imestan, miks juus kipub raskeks minema. Kuid Sirlen pani Curl Confidence`i vaid ühe pumbatäie täispikkuses juustesse ning föönitas nad kuivaks. Seejärel keeras sirgendajatega kerge loki ja juukselakki kasutamata lahkusin salongist. Curl Confidence annab igal kolmel juhul juustele kerge vetruvuse - kui föönitad juuksed nii nagu varem kirjeldasin - intensiivselt harja kasutamata või kui keerad juustesse lokid - ükskõik kas sirgendaja või rullidega. Mõlemal puhul on lokid sootuks rõõmsamad, sest lokikreem ongi selleks mõeldud, et lokk elaks oma unistuste elu. Muide, koodiga STELLA15 saad Salonshopist nii kõnealuse toote SIIN kui ka kõik teised täishinnaga tooted -15% soodsamalt. 

Lokkide praktiline pool

Olen viimasel ajal pöördunud tagasi oma vana armastuse ehk ujumise juurde. Kui käid tihti ujumas, pole mõtet nädalas mitu korda soenguks rulle keerata. Seega on minu uus ja truu kaaslane Curl Confidence lokikreem, mis määrab praegu minu juuste tervise ja samas toob välja oma loki. 

Lokkide puhul ei puudu ka praktiline pool - kui olen rullid keeranud ja soengu teinud, püsib soeng mitu päeva, seevastu sirged juuksed vajavad enamasti üle päeva pesemist. Seega aitavad lokid näiteks minul aega kokku hoida, kui järgnevad päevad on kohtumisi täis. Muide, kui jutt juba lokkidele läks, siis tasub alati testida ka juuksejuuri tõstvaid tooteid - Joico teine uus toode Rise Up annab juuksejuurtele volüümi ja lisab kerge tekstuuri. Seda kulub imevähe ja juus on kohemaid hoopis uue ilmega. Selle imetoote leiad SIIT ja koodiga STELLA15 saad ka tema -15% soodsamalt. Ah jaa ... Üks eelis on lokkidel veel - kui sul on juuksur puhkusel ja juukseotsad pole enam kõige ilusamad, siis lokkis juuste sisse saab neid lihtsamini peita, kui sirgetesse juustesse. 

Lokkis juukseid võib mõneti võrrelda punase huulega - kui päev pole kõige parem aga sul on punased huuled, siis ei pane su kehva enesetunnet mitte keegi tähele. Samuti võib lokkide ja suurte ehete vahele tõmmata võrdusmärgi - tean omast käest, et kui mul pole aega lokke keerata ja meigi jätan minimaalseks, saavad suured ehted tähelepanu endale. Need on minu väikesed ja suured saladused, mis seotud ajatu klassika ehk lokkidega. 

Lokid võivad vahel viia sind ka situatsioonidesse, mis on pigem sketši valdkonnast. Kord olin üht üritust kajastamas, kui äkki saabus üsna joviaalne daam, ühes käes klaas, minu juurde ja sikutas mind ilma pikema jututa üsna kõvasti juustest. See kõik toimus nii kiiresti, et ma jõudsin vaid mõelda, mille eest see nüüd on. "Mis asja te teete?" küsisin vihaselt. "Oh, see polegi parukas. Ma olen teid aastaid ajakirjadest vaadanud ja olin veendunud, et kannate parukat," kostis too naine pisut pettunult ja kadus oma veiniklaasiga peo õhtuhämarusse.   

FOTOD: Senna Gansa

15-minute lime cake

April is my birthday month and I decided to share a wonderfully simple 15-minute cake with you. Traditionally it's found from Tuuli Mathisen's blog "Ise tehtud, hästi tehtud" and the author writes that when first looking at the recipe, it felt weird - perhaps there's an error in cooking time or how it's made. Can you do it like that and will the filling get solid in only ten minutes? It appears that everything works! 

So, a birthday cake for the busy times can be the additional title for this cake made with the logic of the Key Lime Pie.  It's a classical cookie-base cake with a sweet-sour filling. Any other cookies work as well for the cake - why not try chocolate cookie base for a change?  

What's needed?  

200 g Digestive cookies 

50 g butter 

5 dl sweetened condensed milk 

1,5 dl thicker sour cream (Saare Smetana works really well) or cream cheese 

2-3 limes juiced 

1 grated lime peel whipped cream for decoration

How to prepare?  

Heat the oven to 180 degrees. Crush the cookies in a food processor and mix them with melted butter. Press the cookie crumble dough into a detachable-side round cake tin that has been lined with baking paper (a smaller cake tin with 20-24cm diameter works, for a bigger tin, use 1,5 times or twice the amount of ingredients), and bake in the oven for 6-8 minutes, until the base starts getting slightly brown.  Mix together the ingredients for the filing - condensed milk, sour cream, lime juice and lime peel. Pour it onto the pre-cooked base and put in the oven for 8-10 minutes, until small holes start forming on the surface of the cake. Don't brown it. Cool the cake down before serving. Decorate with whipped cream and slices of lime.

Explore Tuuli Mathiesen's other recipes in her wonderful blog "Ise tehtud, hästi tehtud".

Aprill on minu sünnipäevakuu ja otsustasin sel laupäeval jagada sinuga imelihtsat 15 minuti torti. Traditsiooniliselt on see leitud Tuuli Mathiseni blogist "Ise tehtud, hästi tehtud" ja autor kirjutab, et retsepti esmalt vaadates tundus kahtlane, kas ei ole mingi viga sisse lipsanud küpsetamisaja ja tegevuskäigu juures. Kas ikka nii saab ja kas ikka täidis taheneb vaid kümne minutiga? Ilmneb, et kõik toimib! 

Nii et kiirete aegade sünnipäevatort võib selle Key Lime Pie loogikaga valmistatud koogi lisatiitel olla küll. Tegemist klassikalise puruküpsise põhjaga ja rikkaliku magusa-hapu kooslust pakkuva täidisega koogiga. Põhja jaoks sobivad hästi ka muud küpsised - miks mitte proovida vahelduseks näiteks šokolaadiküpsistega. 

Mida sa vajad?

200 g Digestive küpsiseid

50 g võid

5 dl magusat kondenspiima

1,5 dl paksemat hapukoort (väga hästi sobib Saare Smetana) või toorjuustu

2 -3 laimi mahl

1 laimi riivitud koor

Vahukoort kaunistamiseks

Kuidas valmistada?

Kuumuta ahi 180 kraadini. Purusta köögikombainis küpsised ning sega need sulatatud võiga. Suru purutainas küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva küpsetusvormi  (sobib väiksemat sorti koogvorm 20-24 cm läbimõõduga, suuremale vormile arvesta 1,5-2-kordne kogus) põhjale ja küpseta ahjus 6-8 minutit, kuni põhi hakkab kergelt pruunistuma.

Sega omavahel täidise ained – kondenspiim, hapukoor, laimimahl ja –koor. Kalla eelküpsetatud põhjale ning aseta ahju umbes 8-10 minutiks, kuni väikesed augud hakkavad koogi pinnale tekkima. Ära pruunista. Enne serveerimist jahuta kook korralikult maha. Garneeri vahukoore ja laimisektoritega. 

Vaata Tuuli Mathiseni teisi retsepte tema värvikast blogist "Ise tehtud, hästi tehtud", mille leiad SIIT.

On My Mind Today: How to avoid working weekends?

I had a boss once who always sent me Facebook messages on the weekend and they were about the articles I was working on - what should be deleted, what should be made better. The boss got particularly active on Sunday afternoons with messages about whether I had managed to make the amendments in my articles. I still remember how I went to a summery photo shoot and another work-related notification popped up on my screen. I was both angry and bothered.

When I look at this Sunday shoot years later, I remember three things - the warm weather, the soft silk dress, and the endless messages that annoyed me throughout the whole shoot. I was wondering - could it really not wait until Monday? I later realised I hadn't set the rules myself - I had exchanged work-related ideas in Facebook Messenger exactly on the weekend, and after that it seemed obvious that writing to me on the weekend was fine. When our paths went their separate ways, I still felt an unpleasant feeling on the weekend - it anticipated that I would again get a message or two that will take my mind on work things. After that I made a clear rule - I don't talk to anyone about work on weekends. I stuck to it for a while until I realised I'd forgotten about the rule once again.

I recently realised I'm in the same position - I get work emails on the weekend and all I do is reply to them. Over time I've started to appreciate my free time (that is, weekends) more when I let my mind free and can just be with my family or by myself. The most important thing is to keep work thoughts out of my free weekends.  This weekend I revived my old promise. I won't reply to emails on the weekend and I won't also read them. I will also leave all work topics for Monday that come up on Facebook. When it's not a fire that needs to be put out, it can wait until Monday. Even more - I deleted the email app on my phone. It was my uneasy mind that made me do that - despite the promise I made to myself, I am still used to having a look in the inbox every now and then.

With my previous jobs, that wouldn't have been an option, but at the moment I feel that this is the only way I can truly rest, let go of the daily grind and escape into my own personal oasis that gives me joy. How do you relax on the weekend and free your mind?

FOLLOW ME:

Instagram: @stellaarium

Facebook: @stellariumbystella

---

Kunagi oli mul ülemus, kes saatis mulle alati just nädalavahetustel Facebooki messengeri suunavaid sõnumeid, kuidas peaksin töös olevate artiklitega tegelema: mida loost maha võtta, mida täiuslikumaks timmida. Iseäranis aktiivseks muutus ta pühapäeva õhtupoole, mil hakkasin Facebooki messengeri saama sõnumeid, kus olen jõudnud juba parandused artiklisse viia? Mul on siiani meeles, kuidas läksin üht suvist fotoseeriat tegema ja telefoni notificationitesse lõi sisse tema järjekordne tööteemaline küsimus. Ma olin ühtaegu pahane ja häiritud.   

Kui vaatan aastaid hiljem seda pühapäeval pildistatud postitust, meenuvad mulle kolm seika - soe ilm ja sääri silitav siidkleit, kuid samavõrdselt meenuvad lõputud sõnumid, mis mind terve pildistamise aja segasid. Mul tekkis küsimus: kas need küsimused tõesti ei andnud esmaspäevani oodata? Hiljem mõistsin, et ma polnud ise reegleid paika pannud: olime paaril korral just nädalavahetustel töö asjus messengeris mõtteid vahetanud ja alates sellest ajast tundus talle iseenesest mõistetav kirjutada mulle ka nädalavahetustel. Kui meie teed lahku läksid, tundsin nädalavahetustel veel mõnda aega ebameeldivust - mulle tundus, et saan taas mõne sõnumi, mis viib vabal päeval minu mõtted tagasi tööle. Pärast seda tegin kindla reegli: ma ei vestle mitte kellegagi nädalavahetusel töö teemadel. Pidasin sellest pikalt kinni, kuniks avastasin, et olen selle reegli taas unustanud.    

Leidsin hiljuti, et olen sattunud samasugusesse situatsiooni - saan tööteemalisi kirju nädalavahetustel ja aina vastan nendele. Mida aeg edasi, seda rohkem olen hakanud pidama lugu oma vabast ajast ehk nädalavahetusest, mil lasen mõtte vabaks ja saan lihtsalt olla kas perega või omaette. Peaasi, et töömõtted minu vabasse nädalavahetusse ei tungiks.    

Sel nädalavahetusel viin ellu oma vana lubaduse.  Ma mitte ei vasta enam nädalavahetustel e-mailidele vaid ei loe ka vaata neid. Samuti jätan kõik tööd puudutavad teemad, mis Facebooki messengeri jõuavad, esmaspäevaks. Kui miski parasjagu ei põle, võib see vabalt esmaspäevani oodata. Veelgi enam: kustutasin telefonist ära äpi, kust saan e-maile vaadata. Seda sundis tegema minu rahutu meel, hoolimata endale antud lubastusest hoida tööteemad endast eemal, on mul ikka harjumus e-kirjad ka telefonist üle vaadata. Oma varasemates töökohtades ei saaks ma seda endale alati lubada, kuid hetkel tunnen, et see on ainus viis, kuidas tõeliselt puhata, lasta lahti argipäevast ja põgeneda oma isiklikku oaasi, mis mulle rõõmu pakub. Kuidas sina nädalavahetusel puhkad ja oma mõtte vabaks lased?  

JÄLGI STELLARIUMI KA SIIT:

Instagram: @stellaarium

Facebook: @stellariumbystella

Perfume Portrait: White Tea Eau de Parfum

Väike valge pudel. Nagu moodsast muinasjutust. Üks pihustus nahale. Ja puzzle viimane tükike on omal kohal. Selles pudelis on suvesooja päikese viimased kuldsed kiired, mis nahale pihustades toovad rõõmuallikast piisakesi. See on White Tea Eau de Parfum - miski ei saa mõjuda imelisemalt, kui pudelisse peidetud lust ja lillepidu. 

Parfüümipudel on ilmselt paljude minimalistide unistus, kuid kuldse kirja näol ei puudu selles ka romantilised noodid. Samad mõtted haaravad mind, kui parfüümi endale aina nahale pihustan. Miks on selles lõhnas rohkem haaravust, hunnitust ja samas hillitsetust, kui paljudes teistes? Ta ei ole sinu nahal märkamatu, kuid samas ei röövi ta kandalt tähelepanu. Temast saab sinu vaikne partner, kui sa läbi päevasündmuste astud. Ehk sosistab ta sulle kõrva isegi mõne julgustava nalja, kui sa argitegevustes mossitama kipud. Ta on väärikas ja samas värvikas kaaslane, kes kõnnib sinuga ühte sammu. Toetab sind igas hetkes.

Mis loob siis selle tunde, et parfüümis on veel killuke juulikuu kuumust ja samas jahutavat meretuult? Lõhna tipunootides on Itaalia mandariin ja muskaatsalvei - see kingib kandjale värskust. Südamenootidest leiad valge tee, mate absoluudi, roosivee ja krooniks jasmiini kroonlehed. Põhjanootides on peidus tonka oa absoluut, muskuse ja ambrapuit. 

Pole kahtlust, et kõik need kaunid koostisosad tekitavad parfüümi kandes illusiooni, justkui kannaksid sa seljas maailma kõige suvisemat kleiti, kus sumisevad mesilasied, lendavad liblikad ja õitsevad lilled. See tunne saadab sind läbi päeva, teeb sammu nõtkemaks ja toob muige huulile. Kui sa otsid oma ellu just selliseid elamusi, võiks Elizabeth Ardeni parfüüm White Tea olla sinu uusim kaaslane. 

FOTOD: Senna Gansa