Ma rääkisin eile oma sõbraga, kes on Ukraina sõja puhkemisest peale istunud hommikust õhtuni televiisori ees. Ta ütleb, et ei suuda ennast uudistest eemal hoida. Ma helistasin talle üleeile ja ta oli üsna läbi. Ma helistasin talle eile ja ta hääl oli jäänud vaikseks. Ma ei mäleta mitte kunagi, et ta hääl oleks nii tasane. Ta ütles, et on terve päeva erinevate riikide uudiseid vaadanud. Ta ütleb, et ei suuda ennast eemale hoida. Tal on töö, mida ta saab teha kodust, seega on tal täiesti suurepärane võimalus panna kõik kanalid peale ja vaikselt hulluda.
Ma andsin talle nõu ja jagasin mõtteid, kuidas tulen ise toime. Mul on aastaid olnud kindel kokkulepe endaga, et ma ei ava esimestel hommikutundidel uudiseid. Sõja puhkedes ma ärkan ja esimene asi, mida ma tahaks teha, on lugeda uudiseid. Uudised pole enamasti head. Aga teadmatus pole ka hea. Seega olen ma valinud kaks kanalit, kust vaatan uudiseid - peamiselt loen läbi pealkirjad ja hiljem, kui on aega, siis süvenen ühte või kahte teemasse. Sellisel ajal nagu praegu, aitab väga hästi rutiin. Kui sul on muidu tegemisi, siis sa lihtsalt pead ennast kokku võtma ja tegema oma asju. Eile lindistasin ma näiteks podcasti ja poolteist tundi olid mõtted täiesti teise teema juures.
Aga kodus hulludes ei saa me aidata ka neid, kes on sõjas. Selle energia, mis inimestel läheb uudiste jälgimise ja lugemise peale, võiks suunata abistamisse. Palju parem on õhtul uinuda teadmisega, et oled reaalselt midagi korda saatnud.
Täna on paljuski probleem selles, et inimesed ei suuda lihtsalt teemast lahti lasta. Ka uudiste vaatamine on
Elu on visanud meile peatüki, mida poleks mitte kunagi tahtnud lugeda. Mis viga neid ridu diivanil istudes kirjutada. Meil on ju rahu.
Minu teine tuttav ütles, et kui ta õhtul koju tuleb, keerab ta lahti Netflixi ja vajub justkui teise maailma. Vaatab lihtsalt kaks-kolm tundi sarja ning sööb midagi head kõrvale. Mul on elus olnud perioode, kus ma lihtsalt tahan unustada argipäeva ja sellel ajal on mulle kõige suuremaks abiks telesarjad. Tavaliselt nimetan ma seda mõne tunniseks lahkumiseks reaalsusse.
Telesarjad, mis on YouTube`ist vaadatavad.
Avaldan siin oma arvamust seoses sellega, et osad influencerid on oma reklaampostitused pannud pausile. See on igaühe isiklik asi, kuidas nad sõjakoledustele reageerivad. Osad aitavad reaalselt abipakke kokku panna, teised jagavad stoorisid, kuhu annetada ja kolmandad on mõõdukad - jagavad ka elu. Jumal tänatud.
Nüüd minu arvamus - arvustused oleks blogides praegu teretulnud. Kas on tuju neid kirjutada või mitte, see on ise küsimus. Mina loeksin neid. Ma olen liiga palju telekat vaadanud, vajan vaheldust. Sotsiaalmeedias olen unfollownud osasid, kes liiga palju sõjast postitavad. Enam ei jõua. Ma tahan omas tempos sõjast lugda, siis kui olen mentaalselt valmis ja selles ajas ning ruumis.
Räägime ka veidi firmadest, kes soovivad naistepäeva eel oma tooteid reklaamida, et karmist koroonast toibudes erinevaid tähtpäevi natukenegi oma äri jaoks tööle panna. Miks soovivad osad nn. mõjuisikud, kes ei oska Instagramis isegi normaalseid captione panna, firmadelt tooli alt ära tõmmata? Mul on vastus olemas - nad ei suuda kirjutada mõtestatud tekste ja nüüd on hea võimalus olla eetiline ja koostööd edasi lükata. Nad pole kunagi osanud suurt kirjutada ja kriisis ammugi mitte.
Siiski loodan, et Eestis jätkub normaalse mõistusega mõjuisikuid, kes oskavad õige formaadiga oma tööd jätkata ja samuti loodan, et üks nendest oled Sina. Toeta Eesti maaletoojaid ja kohalikke firmasid sellega, et Sa paned pärast puhkust blogi tööle.
Mille poolest erinevad influencerid nendest, kes teevad telesaateid, mille vahele müüakse reklaame? Kas Sa kujutaksid ette, et mõni meelelahutussaade, teater või rahvusooper Estonia teataks etenduste ärajäämisest, sest Ukrainas on sõda ja meelelahutust pole parasjagu eetiline teha.
Sellised sõnavõtud meedias on rumalad ja lühinägelikud. Need influencerid on maailmas nii lühikest aega elanud ja pole ilmselt ka ajaloo tunnis palju kuulanud, et teada - sõjas on suurim lohutus meelelahutus. Kuidas need eetilised ja ajaloovõõrad superpikkade küüntega influkad kujutavad ette, millisel moel jäid juudid koonduslaagrites ellu? Tehti musta huumorit ja nalja. Kui ei usu, siis lugege moejakirjadele vahelduseks midagi asjalikku. Kui raamatut ei suuda kätte võtta, no äkki siis guugeldaks? M
Ma ei pane oma kommentaariga mitte kuidagi Sinule ühtki kriitikanoolt. Ma tegelikult tunnen Sind ammu, ma tean, et Sul on hea süda ja sa oled igati äge (kuigi me pole ammu enam kohtunud ja elud lähevad nagu läehad), aga soovin, et Sa mõtleksid minu ridade peale :)
No comments
Post a Comment