Girl Friday: Kuidas võidelda ärevuse vastu? Paki oma asjad sõjapõgenikele!

Esmaspäeval tekkis mul täielik maailmalõpu tunne. Tundus nagu lapsepõlv oleks lõpuks läbi saanud. Mõnus muretus, mida olen alati oma hinges hoidnud, oli täielikult kadunud. Jalutasin läbi vanalinna koju ja vaatasin Tallinnat nagu see poleks varsti enam minu kodulinn. Hinges oli hirm. Ja kurbus. Ja ikka see küsimus, et millisesse homsesse ma ärkan. Minu perekond ärkab. Meie kõik ärkame.

Need on tunded, millega ei saa kaua elada, sest varsti on lihtsalt energia otsas. Umbes samal ajal sain teada, et Eestisse saabuvatel Ukraina põgenikel on kõige enam puudu üleriietest, sokkidest ja aluspesust (see oli esmaspäevane info). Ja täpselt sel hetkel lõin oma gareroobitoa ukse lahti ning otsustasin, et saan kõik negatiivsed tunded tagaplaanile nii, et asun omaenda riiedeid sorteerima ja saadan suure hulga sõjapõgenikele. Nii valisin välja palju imeilusaid mantleid, mida olen endale ostnud, kuid vaid paar korda kandnud. Samuti leidsin eest kasukaid, milles võib talvel ära külmuda, aga mis on ideaalsed just praeguse ilmaga kampsuni peale visata. Mina nimetan neid suvekasukateks, sest olenevalt Eestimaa suvest, olen vahel ka juunikuu öös kasukas seljas jalutanud.

Samuti tundus mulle, et salle on justkui liiga palju. Mitu kaela mul siis lõpuks on? Nii mõnus oli neid salle silitada ja mõelda, et kuskil on keegi, keda see minu poolt kandamata jäänud sallike rõõmustab. Ja muidugi käekotte ... Ka need pakkisin kokku. Ning loomulikult kummikuid ... Ega ma lõpuks ju sajajalgne pole.

Muide, riiete pakkimine ilusa eesmärgi nimel võib olla ka paarisuhtele väga positiivse mõjuga. Abikaasa küsis koju tulles, et mida ma nii hoogsalt pakin. Vastasin, et viin suure osa oma mantlitest ja jopedest ja kõigest muus sõjapõgenikele. Meil pole ammu olnud nii suurt üksmeelt absoluutselt igas asjas. Meie dialoog nägi välja selline: 

MINA: "Kallis, kas selle kasuka anname ära?"

ABIKAASA: "Jah!"

MINA: "Aga selle mantli?"

ABIKAASA: "Jah! See on väga ilus! See kindlasti rõõmustab kedagi!"

MINA: "Mis me selle jopega teeme?"

ABIKAASA: "Selle pakime kaasa."

MINA: "Aga see must mantel?"

ABIKAASA: "See on väga-väga ilus! Loomulikult anname ära!"

Ühesõnaga iga asja peale, mida näitasin, kostis abikaasa "jah". Ühtäkki tuli ta aga ise ja näitas mitut oma jopet ja küsis, kas need tasuks samuti ära anda. Nii me siis pakkisime veel keskööl asju ja abikaasa viis need kõik ööpimeduses juba autosse valmis. Kui õhtul magama läksin, oli ärevus palju väikem - tundsin, kuidas suur garderoobituulutus oli minu tühjaks voolanud rahulaegast toitnud ning kuidas olin asju paitades ja pakkides osa oma heast energiast nendesse pannud. 

Ah jaa ... Alati on peetud halvaks tooniks, kui blogijad müüvad ära asju, mida firmad on neile tasuta andnud. Nii oli mul varasalves ka paar jopet ja mantlit, mis justkui ootasid seda päeva, et ilusal eesmärgil uue omanikuga uude koju jõuda. Aitäh Reservedile, kes koostöös Polhemiga mulle kunagi selle vahva jope kinkis, nüüd elab ta loodetavasti juba uut elu. Selle postituse algusesse panengi otfiti pildi, mille tegime kaks aastat tagasi talvel ja kus kannan sedasama rohelist jopet, mis on ehk tänaseks endale juba uue omaniku leidnud. Minu soovitus tänases Girl Friday postituses on: ärevuse vastu kõige paremini tegutsemine.

FOTO: Kristi Kullerkupp

Peek Inside: BioMD "Forget Your Age"

Mida vanemaks sa saad, seda rohkem pakub elu sulle halenaljakaid lugusid, kus sinu oma vanus on peaosas. Kord oled sa millekski liiga noor. Siis juba liiga vana. Seda antakse sulle teada peenelt. Ja vahel jälle üsna jämedalt. Huvitaval kombel tunduvad jutud vanusest tegelikult üsna tühisena ajas ja hetkes, mil praegu elame. Kuid nalja peab saama ja täna jagan sinuga nõutuks tegevaid aga ka hüsteeriliselt naljakaid seiku, mida olen pidanud oma vanuse kohta kuulma. Need lood meenusid mulle ajal, mil asusin testima apteegikosmeetka BioMD sarja "Forget Your Age".

Minu esimene mõte "Forget Yor Age" toodete sarjast oli lihtne - sa avad kreemipurgi ja selle aroom tekitab tunde, nagu sinu kõrvus laulaksid paradiisisaarel olevad linnud. Olgem ausad - selline seos on juba midagi!

Silendav õli - justkui siidsall kaelas

Esimesena sai minu lahutamatuks kaaslaseks BioMD kortsudevastane niisutav õli (vaata lähemalt siit). Praegu on jätkuvalt sellised ilmad, et täna paistab päike aga homme tormab pussnugadega varustatud tuuleiil otse näkku. Parim viis sellisel ajal oma nahka kaitsta, on panna enne õue minekut näole õli. Igaüks tunneb oma nahka juba ise ja teab, kas segada kreemi sisse paar tilka õli või määrida seda otse näole. Mina puhastan näonahka ja kaela hommikul veega, siis toonikuga ja kohemaid kasutan õli. Kui õli on imendunud, lisan kerge annuse kreemi ja vastavalt vajadusele teen ka meigi. 

Siis on jälle neid päevi, kui käin väljas ilma meigita ja nagu ikka moodsal ajal - tõmban ka maski ette. BioMD õlisse on lihtne armuda, sest sellel on joovastav aroom. Mäletan, kuidas istusin trammis, mask ees ja äkki tundsin, kuidas selle õli sulnis lõhn mulle maski kandes ninna hakkab. See on vist üks väheseid kordi, kui maski oli päris tore kanda. Muide, nüüd, kui mul on pikem rongisõit ees või pean kuskil kauem maskiga istuma, siis kannan õli alati enne näole. Esmamulje "Forget Your Age" näoõlist võiksin võtta kokku selle sama tundega, mis sind tabab, kui tunned kashmiiri oma nahal või siidsalli kaelas. Seega, kui sina oled õlide sõber, siis proovi kindlasti järgmiseks seda peeneid kortsukesi täitvat ja nahapinda silendavat näoõli. Muide, huvitaval kombel pole mind pärast õli kasutamist enam ka vistrikud lõuapiirkonnas kimbutanud. Kui sul tekkis selle õli vastu huvi, siis kiika siia.

Mis on sinu naha vundament?

Väärib märkimist, et BioMD on dermakosmeetiline nahahooldusbränd, mis jumaliku jume saavutamiseks ühendab dermatoloogilised ja kosmeetilised toimeained. Lisaks on BioMD tooted kuni 100% taimsete koostisosadega ja sealt ei leia karme kemikaale. Dermatoloogiliselt ja kliiniliselt testitud BioMD tootesarjast leiab hooldustooteid kõige levinumate nahaprobleemide raviks ja need on meelepärased ka veganitele. 

Täpselt sama mõnusa aroomiga kostitab mind BioMD "Forget Your Age" näokreem (vaata siia), mis on omamoodi jätk nendele paradiisilindudele, keda ma kuulen kõrvus laulmas, kui kreemipurgi avan. Ainult nüüd, kui silmad sulen, tabab mind lisaks ka vaatepilt eksootilistest lilledest, mille vahel kõnnin. Esimene, mida panin tähele, oli see, et kreemi kulub imevähe ja see imendub imekiiresti. Mis võiks selle imelise kreemi koostises olla? Kõik seesama hea ja parem, mis ka näoõlis: puuvillaseemne õli, avokaado õli, argaania õli, sheavõi ja aaloe. Need, kes näiteks õlisid väga ei kasuta, võivad BioMD "Forget Your Age" näokreemi näol leida uue lemmiku, sest nii õli kui kreem sisaldavad enam-vähem samu koostisosi. Ja kui tulla tagasi selle juurde, et kreemi kulub väga vähe, tähendab see seda, et ta on lisaks oma headele omadustele igati rahakotisõbralik. Kümme punkti kümnest! Kui sul tekkis kreemi vastu huvi, siis Macta Beautys on praegu imelised allahindlused - veendu ise ja kliki siia.

Lisaks on BioMD`il "Forget Your Age" näomask (selle leiad e-poest siit), mis lubab täita väikseid kortse, niisutab ja kingib nahale elastust. Maskil on pigem selline mõnus rohupudeli aroom, kuhu on peidetud kogu maailma eksootilised õlid. Kui mask nahal ära kuivab ja seda kergelt sõrmega katsuda, jääb sõrm õliseks. Mask kingib tõeliselt pehme naha, mis pole sõnakõlks, vaid lubadus, mille olen oma nahal läbi proovinud. Kui aus olla, olin vahepeal igasugused maskitamised ära unustanud, aga nüüd püüan end parandada. Kui mitte kellegi teise, siis iseenda pärast. Nii näoõlide, kreemide kui ka maskide kasutamise puhul tuleb alati meenutada, et järjepidevus võidab. See, kuidas sa oma naha eest hoolt kannad, on sinu naha vundament. Loe rohkem maski kohta siit.

"Jaa ... Bioloogiline kell juba tiksub."

Igaüks, kes annab lubaduse, peab seda ka täitma. Seega - lubasin postituse alguses jagada sinuga meeleolukaid lugusid seoses oma vanusega. Alustagem algusest. Mäletan selgelt kõige esimest korda, kui kommentaar minu vanuse kohta tekitas minust selget hämmingut. Ma olin 22aastane ja üks tuttav naine küsis, kui vana ma olen. Saanud minu vanuse teada, tõdes ta mõtlikult kaugusesse vaadates: "Jaa ... Bioloogiline kell juba tiksub." Ma olin nii jahmunud, et ei osanud midagi öelda, sest lapsed olid selles vanuses mu elus küll viimane, mille peale ma mõtlesin. 

Teine selgelt vanusega seotud lugu meenub, kui oli 31aastane ja üks nooruke tütarlaps küsis minu vanust. Kuuldes numbrit 31, vastas ta rõõmsameelselt: "Ohoo! Hästi säilinud!" Mul oli jälle suu vett täis. Mis mõttes hästi säilinud? Milline peaks üks 31aastane välja nägema? 

Vanus on muidugi ka hea relv, mida nii naistele kui ka meestele ette heita. Justkui inimene, kellele tema vanust nina alla hõõrutaks, saaks sinna midagi parata ja nagu need, kes vanust ette heidavad, oskaks ise oma aega peatada. 

Ja loomulikult olen kohanud enda ümber neid, kellel on selge nägemus, millal naine võiks veel emaks saada ja millal on lootusetult hilja. See oli kuskilt viis aastat tagasi, kui käisin ühe kolleegiga pargis lõunal, vaatasin eemal jooksvaid kaksikuid ja ütlesin: "Lapsed on lihtsalt nii armsad" ja minu kolleeg vastas: "Jah, aga ega sina oma vanuses enam lastele ei mõtle?" Sõin suu tühjaks, mälusin pikemalt ja mõtlesin, mida vastatata. Lõpuks ei vastanud ma sel päeval ega sel teemal talle midagi. Mida ikka kosta nendele, kes arvavad, et vanus määrab kõike? Huvitaval kombel pole nendel juttudel tänases päevas tähtsust. Kuid väike tagamõte mul nende jagamisel siiski on - nad teevad mulle praegu nalja. Ehk muigasid ka sina neid lugedes? Lisaks rõõmustab mind äratundmine, et mida vanemaks sa saad, seda enam on sul ükskõik nendest, kellel on midagi öelda. Märkus iseloomustab märkuse tegijat ja ehk isegi tema enda nõrkust. Nii nagu solvang iseloomustav solvajat.

Ainus, mis igas vanuses loeb, on muretu meel ja hingerahu. Ja kui mõni aroom toob mulle kasvõi hetkeks naeratuse näole, on see just see hetk mis toidab nii hinge kui ihu. Kui sina otsid selliseid tooteid, siis BioMD "Forget Your Age" kingib mitmes mõttes elamuse. 

* Postitus on valminud koostöös Macta Beautyga. Aitäh, et tutvustasite mulle brändi, millest on saanud minu naha parim sõber.

Kuidas sõja ajal endas rahu leida ehk unusta uudised ja teiste süüdistamine

Ma rääkisin eile oma sõbraga, kes on Ukraina sõja puhkemisest peale istunud hommikust õhtuni televiisori ees. Ta ütleb, et ei suuda ennast uudistest eemal hoida. Ma helistasin talle üleeile ja ta oli üsna läbi. Ma helistasin talle eile ja ta hääl oli jäänud vaikseks. Ma ei mäleta mitte kunagi, et ta hääl oleks nii tasane. Ta ütles, et on terve päeva erinevate riikide uudiseid vaadanud. Ta ütleb, et ei suuda ennast eemale hoida. Tal on töö, mida ta saab teha kodust, seega on tal täiesti suurepärane võimalus panna kõik kanalid peale ja vaikselt hulluda. 

Ma andsin talle nõu ja jagasin mõtteid, kuidas tulen ise toime. Mul on aastaid olnud kindel kokkulepe endaga, et ma ei ava esimestel hommikutundidel uudiseid. Sõja puhkedes ma ärkan ja esimene asi, mida ma tahaks teha, on lugeda uudiseid. Uudised pole enamasti head. Aga teadmatus pole ka hea. Seega olen ma valinud kaks kanalit, kust vaatan uudiseid - peamiselt loen läbi pealkirjad ja hiljem, kui on aega, siis süvenen ühte või kahte teemasse. Sellisel ajal nagu praegu, aitab väga hästi rutiin. Kui sul on muidu tegemisi, siis sa lihtsalt pead ennast kokku võtma ja tegema oma asju. Eile lindistasin ma näiteks podcasti ja poolteist tundi olid mõtted täiesti teise teema juures. 

Aga kodus hulludes ei saa me aidata ka neid, kes on sõjas. Selle energia, mis inimestel läheb uudiste jälgimise ja lugemise peale, võiks suunata abistamisse. Palju parem on õhtul uinuda teadmisega, et oled reaalselt midagi korda saatnud. 

Täna on paljuski probleem selles, et inimesed ei suuda lihtsalt teemast lahti lasta. Ka uudiste vaatamine on 

Elu on visanud meile peatüki, mida poleks mitte kunagi tahtnud lugeda. Mis viga neid ridu diivanil istudes kirjutada. Meil on ju rahu. 

Minu teine tuttav ütles, et kui ta õhtul koju tuleb, keerab ta lahti Netflixi ja vajub justkui teise maailma. Vaatab lihtsalt kaks-kolm tundi sarja ning sööb midagi head kõrvale. Mul on elus olnud perioode, kus ma lihtsalt tahan unustada argipäeva ja sellel ajal on mulle kõige suuremaks abiks telesarjad. Tavaliselt nimetan ma seda mõne tunniseks lahkumiseks reaalsusse. 

Telesarjad, mis on YouTube`ist vaadatavad. 

Avaldan siin oma arvamust seoses sellega, et osad influencerid on oma reklaampostitused pannud pausile. See on igaühe isiklik asi, kuidas nad sõjakoledustele reageerivad. Osad aitavad reaalselt abipakke kokku panna, teised jagavad stoorisid, kuhu annetada ja kolmandad on mõõdukad - jagavad ka elu. Jumal tänatud. 

Nüüd minu arvamus - arvustused oleks blogides praegu teretulnud. Kas on tuju neid kirjutada või mitte, see on ise küsimus. Mina loeksin neid. Ma olen liiga palju telekat vaadanud, vajan vaheldust. Sotsiaalmeedias olen unfollownud osasid, kes liiga palju sõjast postitavad. Enam ei jõua. Ma tahan omas tempos sõjast lugda, siis kui olen mentaalselt valmis ja selles ajas ning ruumis.

Räägime ka veidi firmadest, kes soovivad naistepäeva eel oma tooteid reklaamida, et karmist koroonast toibudes erinevaid tähtpäevi natukenegi oma äri jaoks tööle panna. Miks soovivad osad nn. mõjuisikud, kes ei oska Instagramis isegi normaalseid captione panna, firmadelt tooli alt ära tõmmata? Mul on vastus olemas - nad ei suuda kirjutada mõtestatud tekste ja nüüd on hea võimalus olla eetiline ja koostööd edasi lükata. Nad pole kunagi osanud suurt kirjutada ja kriisis ammugi mitte. 

Siiski loodan, et Eestis jätkub normaalse mõistusega mõjuisikuid, kes oskavad õige formaadiga oma tööd jätkata ja samuti loodan, et üks nendest oled Sina. Toeta Eesti maaletoojaid ja kohalikke firmasid sellega, et Sa paned pärast puhkust blogi tööle.

Mille poolest erinevad influencerid nendest, kes teevad telesaateid, mille vahele müüakse reklaame? Kas Sa kujutaksid ette, et mõni meelelahutussaade, teater või rahvusooper Estonia teataks etenduste ärajäämisest, sest Ukrainas on sõda ja meelelahutust pole parasjagu eetiline teha. 

Sellised sõnavõtud meedias on rumalad ja lühinägelikud. Need influencerid on maailmas nii lühikest aega elanud ja pole ilmselt ka ajaloo tunnis palju kuulanud, et teada - sõjas on suurim lohutus meelelahutus. Kuidas need eetilised ja ajaloovõõrad superpikkade küüntega influkad kujutavad ette, millisel moel jäid juudid koonduslaagrites ellu? Tehti musta huumorit ja nalja. Kui ei usu, siis lugege moejakirjadele vahelduseks midagi asjalikku. Kui raamatut ei suuda kätte võtta, no äkki siis guugeldaks? M

Ma ei pane oma kommentaariga mitte kuidagi Sinule ühtki kriitikanoolt. Ma tegelikult tunnen Sind ammu, ma tean, et Sul on hea süda ja sa oled igati äge (kuigi me pole ammu enam kohtunud ja elud lähevad nagu läehad), aga soovin, et Sa mõtleksid minu ridade peale :)