Simple rules of politeness - do we remember them well? I found an article recently that talks about everyday politeness that's worth reminding yourself every once in a while. I started this story with great interest and took a little test on how polite I am after all. Take the test also and count how many of these five points you follow.
1. Say "thank you" and "you're welcome". When someone sneezes, say "bless you".
Thank you and you're welcome - those things were taught to me at a very early age. One day I made a discovery, though. My husband sneezed and my kid immediately yelled "Bless you!" from another room. I then realised I haven't said "bless you" when someone sneezes for quite some time. It's nice when your own kid is the example once in a while. I will get half a point for this.
2. Let someone pass you in the shop queue every now and then. Believe me, it will brighten up their day.
I will get a point for this, because usually I'm like a desperate housewife in the shop with the trolly totally full. I usually look who's behind me and when they only have a few things in their basket, I let them through, because while I pile my things for the cash register, the other person has usually paid already.
3. Let people out of the door first and then enter.
I remember this one with a grumpy lady who shouted "Others are let out first!" at the door of a shop some time ago. I was quite a little rascal at the time and I wanted to get into the shop fast. Now I always let people exit before I get in myself. One more point!
Not long ago history repeated itself - a little boy tried to push through me at the door and I announced, in the voice of a grumpy lady: "Others are let out first!" The boy froze and let me through the door. I wonder if we all need a grumpy lady to remember some rules of politeness, before we turn into them ourselves?
4. Put your phone away while you eat.
When I've made dinner at home and my kid arrives at the table with her phone, I always tell her to take it back to her room. I usually add to that: "Your mother has made dinner and you should have enough respect to leave the phone in your room!"
Ohh... But in the restaurant I turn completely impossible myself. The prettier the starter, main, or dessert, the more Instagram stories and pictures. I remember being in a restaurant with my friends and a beautiful fish was brought to the table. We started photographing it from every possible angle until my friend's husband said gently: "Darling, put the phone away, the fish is already cold!" That's when I realised to stop taking photos. Hmm... Again, half a point for me.
5. Always RSVP.
I'm hopeless in this case. I always forget to do it. So I usually get a friendly reminder where the organiser of the event asks again whether I'm going to go. Sometimes I RSVP a day later. Once I forgot to do it after the second reminder, so I called and asked whether I can still go to the event. The organisers said I could. What can I say? I will improve it this year. Honestly. One thing is for sure - zero points for this.
Which ones of these simple rules of politeness do you stick to? How many points did you get? I got just three out of five. Time to pull myself together.
Lihtsad viisakusreeglid - kas need seisvad meil ikka meeles? Hiljuti leidsin artikli, mis räägib igapäevastest viisakusreeglitest, mida tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Hakkasin seda lugu huviga lugema ja tegin ühtlasi endale väikese testi, kus selgitasin välja, kui viisakas inimene ma siis ikkagi olen. Tee ka sina test ja loe kokku mitut lihtsat viisakusreeglit nendest viiest järgid sina?
1. Ütle "Aitäh" ja "Palun". Kui keegi aevastab, soovi talle "Tervist!"
Aitäh ja palun - need on mul emapiimaga kaasa antud. Ühel päeval tegin aga väikese avastuse. Nimelt mu abikaasa aevastas ja laps hüüdis otsemaid teisest toast "Tervist!". Taipasin mõni hetk hiljem, et ma pole ilmselt juba ammu mitte kellelegi aevastamise peale "Tervist!" soovinud. Tore, kui oma laps on vahel eeskujuks. Siit saan kirja poolt punkti.
Mina saan endale siit punkti kirja, sest tavaliselt käin poes nagu meeleheitel koduperenaine, kelle käru on asjade alla mattunud. Enamasti vaatan, kes järjekorras minu selja taha ilmub. Kui tal on korvis vaid üks või paar asja, lasen ta läbi, sest kuniks mina asju kassalindile sätin, on temal juba arve makstud.
3. Lase inimesed enne uksest välja ja sisene seejärel ise.
Selle reegliga meenub mulle üks kuri tädi, kes kunagi kuskil poeukse peal röögatas mulle: "Enne lastakse välja!" Ma olin toona paras jõnglane ja tahtsin ilmselt ruttu poodi pääseda. Nüüd lasen inimesed alati enne uksest välja ja sisenen alles siis ise. Üks punkt kirjas!
Hiljuti ajalugu kordus, üks väike poiss üritas poeuksel minust läbi trügida ja ma teatasin kurja tädi häälega: "Enne lastakse välja!" Poiss tardus ja lasi mind uksel läbi. Huvitav, kas me kõik vajame mõne viisakusreegli meelde jätmiseks üht kurja tädi, enne kui ise selliseks muutume?
4. Pane oma mobiiltelefon söögi ajaks ära.
Kui olen kodus õhtusöögi teinud ja mu laps laekub lauda telefoniga, nõuan alati, et ta viiks selle oma tuppa tagasi. Tavaliselt kaagutan juurde: "Ema on teinud õhtusöögi ja sul võiks olla nii palju austust, et telefon jääb sinu tuppa!" Seejärel viin ka oma telefoni kähku teise tuppa. Kuid perega koos einestades ma tõesti telefonis ei kõõlu.
Oeh... Kuid restoranis muutun ma ise täiesti võimatuks. Mida ilusam eelroog, praad või magustoit, seda rohkem pilte ja Instastoorisid. Hiljuti oli ühes kohvikus suur punane kass, keda ma pea pool tundi vahelduva eduga filmisin. Mäletan, kuidas olin kord oma sõbrannaga söömas ja meile toodi lauda imeline kala. Asusime seda igast nurgast pildistama, kuniks sõbranna abikaasa ütles mõnusa leebusega: "Kullake, pane nüüd telefon ära, see kala on juba jahtunud!" Taipasin siis ka ise pildistamise lõpetada. Hmm... Taaskord saan vaid pool punti tervest.
5. Tee alati RSVP.
Selles küsimuses olen lootusetu. Ma unustan selle alati teha. Seega saan tavaliselt sõbraliku meeldetuletuse, kus ürituse korraldaja küsib uuesti, kas olen tulemas. Vahel teen RSVP ka päev hiljem. Kord unustasin selle ka teistkordsel meeldetuletamisel teha, siis helistasin ja küsisin, kas olen üritusele oodatud. Nad vastasid viisakalt, et olen ikka. Mis ma oskan kosta? Sel aastal parandan ennast. Ausõna. Üks on selge: siit tuleb üks suur-suur null ...
Millistest nendest lihtsatest viisakusreeglitest sina kinni pead? Kui palju punkte kokku said? Mina sain viiest vaid kolm. Aeg end käsile võtta.
Naersin südamest selle lõigu peale: Huvitav, kas me kõik vajame mõne viisakusreegli meelde jätmiseks üht kurja tädi, enne kui ise selliseks muutume? Väga tabav. Igasugused testid on lõbusad, aga sinu testile annab juurde su eneseanalüüs, mis on värkendavalt naljakas!
ReplyDelete