It happened a few years ago. I baked two big pies for my husband's birthday and called a taxi to take them to his work where he was supposed to have a little birthday happening with his colleagues. Since I'm loyal to one taxi company, I knew the taxi driver who picked me up, for a long time. I got into the car with the hot pies steaming and we were on our way.
Soon enough the taxi driver asked what smelled so good. I replied I baked pies for my husband's birthday and he's going to offer them at work. The taxi driver thought for a while and asked whether I baked them myself. Yes, myself, I replied. The taxi driver thought for a moment again and asked again if I really baked the pies myself. I said that a salmon pie isn't really that difficult to make... The taxi driver is quiet again. Finally, he looks at me and says it's completely unbelievable - he would have never thought I could cook. If normally I have something to say about things, I was out of words this time. It wasn't the first time.
One weekend, a relative came to visit and I'd taken the lamb out of the oven and she asked whether I'd really made it myself. I said it's not really a big deal to put the lamb in the oven... She said something like, well, you're more in the beauty world and you do your makeup... So I concluded that it's as if one excludes the other - if you know how to apply foundation, you probably don't cook a lamb in the oven. I think making food is something very obvious. I've seen my parents cook since I was little so it couldn't be mission impossible.
However, I've lately come across some Instagram accounts devoted to food and the cakes and cocktails there look too extraordinary to be true. One of them belongs to Virpi Mikkonen from Finland who's the author of two cook books and the force behind the blog Vanelja. Another Instagram account I'm a big fan of, belongs to Lara from Switzerland. She started experimenting with food and the result is a fantastic blog called Vanillacrunnch. Eleven images in this Instagram Inspiration are from Virpi and the other eleven from Lara. A big applause to those two women from Stellarium! Which food blogs do you follow?
Istusin auravate pirukatega autosse ja asusime teele. Õige pea küsis taksojuht: "Mis siin nii hästi lõhnab?" Vastasin, et küpsetasin abikaasa sünnipäeva puhul pirukad, mida ta tööl pakub. Taksojuht jäi hetkeks mõttesse ja küsis äkki: "Et nagu ise küpsetasid?" Mina siis vastu, et ikka ise. Taksojuht jälle mõtleb hetke ja siis küsib üle: "Sa nagu päris ise küpsetasid piruka?" Mina omakorda vastu, et see lõhepirukas pole kuigi keeruline... Taksojuht jälle vait. Lõpuks vaatab mind ja ütleb: "Täiesti uskumatu! Ma poleks seda küll arvanud, et sa süüa teha oskad..." Kui ma tavaliselt oskan midagi öelda, siis sel korral ei osanud ma enam midagi öelda. Õigupoolest polnud see esimene kord.
Ühel nädalavahetuse tuli sugulane külla ja kui olin ahjust lamba võtnud, küsis ta, kas see on tõesti ise tehtud. Vastasin, et mis see siis ka ära ei ole, lammas ahju pista... Tema vastas seepeale midagi sellist, et noh, sa rohkem ikka ilumaailmas ja meigid end... Siit tegin ma järelduse, et üks justkui välistaks teise - kui oskad jumestuskreemi näkku panna, siis ilmselt lammast juba ahjus ei küpseta. Minu meelest on toidu tegemine midagi iseenesest mõistetavat. Ma olen lapsepõlvest peale näinud, kuidas mu vanemad süüa teevad, seega ei saa see olla võimatu missioon.
Tõsi, viimasel ajal olen aga leidnud toidule pühendatud Instagrami kontosid, kus koogid ja kokteilid näevad välja liiga muinasjutulised, et olla tõsi. Üks nendest kuulub Virpi Mikkonenile, kes on Soomes kahe kokaraamatu autor ja blogi Vanelja taga. Teine Instagrami konto, mida tohutult fännan, kuulub Šveitsis elavale Larale, kes alustas toiduga eksperimenteerimisega ja tulemuseks on fantastiline blogi nimega Vanillacrunnch. Esimesed 11 kaadrit Instagrami Inspiratsioonist on pärit Virpilt ja teised 11 Laralt. Stellarium teeb nendele kahele naisele suure aplausi! Milliseid imelisi toidule pühendatud Instagrami kontosid jälgid sina?
Kokandusblogisid jälgin palju. Tuleb tõdeda, et Eestis on kokandusblogid sama kõrgel tasemel kui maailmas. Ilu- ja moeblogisid on Eestis keeleliselt, kujunduslikult ja pildiliselt vaid käputäis. Alati on midagi, mis häirib. Imestan, et kuhu on kadunud hea eesti keel? Kokandusblogides on see väga kvaliteetne, kuid ilu ja moeblogides nõrk. PS. Uus kujundus on väga ilus.
ReplyDeleteI have a little story on my own too. I'm a young woman, who has been interested in fashion, make-up and cooking since I had to start my independent university life in another city, while doing routine office work. Questions about my cooking crossed my ears oh so often. I never understood why people were in such disbelief, when I was visiting them with cakes or pies in my hands, saying "Hey, I baked you some goodies." It wasn't even asked in a negative way, they didn’t mean to offend me. It was more of a shock or a surprise for them that I can cook. Since then I somewhat wondered do really women, who pay attention to the beauty world, seem so out of this world to be cooking? I was really confused and I couldn't get my head around it, but as curious as I always am, I needed answers. Once I decided to ask at that time my male friend, who had also confronted me with such question. He then told me that from men’s perspective, they are used to seeing two types of women. One seems so powerful, workaholic, independent, striking with confidence, and the other is so delicate, warm and gentle. They could not imagine a woman like this could find time to bake or cook at home, taking out the freshly baked apple pie out of the oven and bringing it in for a home party at night after work. These two types of women seem so different in men’s eyes. I started realizing that the way people see you and me, is the way they used to see things in general. It’s not that they think it is abnormal for you to cook, rather than it’s something they are not used to seeing. I remembered as a kid I used to always think that businessmen always wear suits and carry suitcases. Can you imagine my surprise, when one of the businessmen, who was close friends with my father, sat with him at the counter, drinking beer and wearing casual clothes? A shocker! I even asked where he left his suitcase. But it was just a world I lived in and I didn’t know that there is more to people than meets the eye. Ever since that conversation I never took the question “Can you really cook?” too seriously. When such incidents occurred I just wanted to take people by surprise. If my dream man was won over with my unexpected cooking skills, then of course I would be more than happy to be doing unexpected things that take people around me by surprise, but these little surprises are always what make a good first impression in my opinion. ;)
ReplyDeleteMul on ka üks väike lugu pajatada. Ma olen noor naine, kes on olnud moest, meigist ja kokkamisest huvitatud sellest ajast peale, kui pidin alustama iseseisvat ülikooli elu teises linnas, tehes samal ajal rutiinset kontoritööd. Küsimused minu kokkamisoskuste kohta puudutasid mu kõrvu üpriski tihti. Ma ei saanud kunagi aru, miks inimesed olid ebausklikud, kui neid külastamas olin, hoidmas käes kooke või pirukaid ning öeldes: "Hei, ma küpsetasin teile mõned maiuspalad". Seda ei küsitud negatiivsel viisil, nad ei tahtnud mind solvata. See oli pigem šokk või üllatus, et oskasin midagi oma kätega ise teha ja tuua. Alates sellest ajast olen mõnevõrra mõelnud, et kas tõesti naised, kes pööravad tähelepanu ilumaailmale, jäävad kõigest muust välja? Kas need ei saa käia käsikäes? Ma olin segaduses ja ei suutnud oma peast neid mõtteid välja ajada, kuid uudishimulik nagu ma olen, vajasin siiski vastuseid. Otsustasin saada neid oma meessõbralt, kes ka ise mulle sellise küsimusega au oli teinud. Seejärel ütles ta mulle, et meeste vaatevinklis on kahte tüüpi naisi. Üks nii võimas, töökas, iseseisev, uskumatult silmatorkav ja teine on nii õrn, soe ja hooliv. Nad ei suuda ette kujutada, et selline naine võiks leida aega kodus küpsetamiseks, välja võtta ahjust värskelt küpsetatud õunakoogi ja tuua see pärast tööd öösel veel kodupeole. Need kaks tüüpi naist tunduvad meeste silmades nii erinevad. Ma hakkasin mõistma, et see, kuidas inimesed näevad sind ja mind, on see, kuidas nad üldiselt asju näevadki. Nad ei näe selles, mida teeme, midagi ebaloomulikku, vaid pigem midagi, millega pole harjunud kokku puutuma. Ma mäletan lapsena arvasin, et ärimehed kannavad alati ülikondi ja kohvreid. Kas te kujutate ette minu üllatust, kui üks isa lähedastest sõpradest ärimees istus temaga baaris, jõi õlut ja kandis igapäevaseid riideid? Mille šokk! Ma isegi küsisin, kus ta kohver on. Kuid see oli lihtsalt maailm, kus ma elasin, ja ma ei teadnud, et inimestes on rohkem kui silma paistab. Alates sellest ajast peale ei võtnud ma kunagi küsimust "Kas sa tõesti kokkad?" liiga tõsiselt. Nüüd ma tahangi inimesi heas mõttes šokeerida. Kui oma unistuste meest võitsin ootamatute toiduvalmistamisoskustega, siis loomulikult oleksin enam kui õnnelik, kui teen ootamatuid asju, mis üllatusena inimesi haarab, sest need väikesed üllatused on minu arvates head esmamulje jätjad. ;)
ReplyDeletePS. Postitasin ka inglise keelse kommentaari, aga sümbolite piir. Ups. :D Ei saanud ühte pressida, seega tuleb teise kommentaarina.