Stellarium Revisited

This winter has been exceptionally difficult. I have stepped from one virus to another and finally gone through the flu. I can't remember when I last had the flu, but now I know that you can easily cross out three weeks from your life. When you're ill, everyday worries seem so far away, but at the same time you're lingering somewhere in between the earth and the sky. From a far away corner, good and bad memories which you have not dealt with in the everyday hustle, surface.

Films are always a consolation for me. This time, I cooped up in a totally separate world with my chosen films, and I just was. Does anyone remember the wonderful TV series 'Brideshead Revisited' (staring Jeremy Irons and Anthony Andrews)? The first episodes of that series were what I watched over and over again when I was ill. Truth to be told, I don't always even watch the film, it's just playing on the background. Sometimes I'm half asleep and those lovely characters tell me their story. And the days go by. Regardless of whether I'm ill or healthy, I think the biggest joy is the fireplace and real fire. So I've been resting in front of the fireplace for two weeks, listened to 'Brideshead Revisited', drank all my good tea supplies, and burned candles in the evening. 

After two long weeks, I only had one Yankee votive candle left, so I ordered a new big pack of candles. Thinking about the closing scenes of 'Brideshead Revisited' where Charles Ryder is on his way to the castle where nobody but the nanny and a few maids live, I feel the same when I return to my blog. It's a little bit cold here and I feel like I would want to dust and move furniture. Flu is weird. One day you have so much energy, and the next you feel that the best thing to do is to take a nap. So I have just listened to my body on those days like it's trendy to say. I have some more presents I'll try to give away in the Stellarium birthday calendar. Two weeks' worth of tasks need to be done. But I hope my tail will be all fluffy again soon and I'll have energy for endless chatter. By the way, what's your opinion on flu jabs? I haven't thought about it earlier, but now I feel like I really wouldn't want to host flu again in my life. It's time to close the door once and for all for this sneaky disease.

See talv on olnud erakordselt raske. Ma olen astunud viirusest viirusesse ja lõpuks põdenud läbi gripi. Ma ei mäleta, millal mul viimati gripp oli, kuid nüüd tean, et kolm nädalat võib elust vabalt maha kriipsutada. Olles haige, muutuvad igapäevased mured nii kaugeks, samal ajal kiikudes oma voodis justkui maa ja taeva vahel. Kuskilt kaugest sopist meenuvad head ja halvad mälestused, mis on argipäevade kiiruses jäänud läbi seedimata.

Mind lohutavad alati filmid. Sel korral eraldusin valitud filmidega täiesti oma maailma ja lihtsalt olin. Kas keegi mäletab veel seda imelist telesarja "Tagasi Bridesheadi" (peaosades Jeremy Irons ja Anthony Andrews)? Just selle sarja esimesi osi vaatasin haigena korduvalt ja korduvalt. Tõtt öelda, siis alati ma ei vaatagi filmi, see mängib lihtsalt taustaks. Vahel olen poolunes ja kõik need nii armsaks saanud tegelaskujud jutustavad mulle oma lugu. Ja nii lähevad päevad omasoodu. See telesari on mulle seltsiks veel praegugi, kui kirjutan neid ridu ja otsin postitusele juurde pilte just sarjast "Tagasi Bridesheadi".

Olles haige või terve, siis minu arvates on suurim rõõm kamin ja elav tuli. Nii olen pikutanud kaks nädalat peamiselt kamina ees, kuulanud-vaadanud filmi, joonud ära kõik oma maitsvad teevarud ja põletanud õhtuti küünlaid. Kahe pika nädala jooksul jäi mulle lõpuks alles vaid üks Yankee votiivküünal ja nii tellisin endale uuesti suure paki küünlaid. Mõeldes filmi "Tagasi Bridesheadi" viimastele kaadritele, kus Charles Ryder suundub lossi, kus peale lapsehoidja ja paari teenija ei ela enam keegi, tunnen ma sama naastes oma blogisse. Mul on siin pisut jahe ja piltlikult öeldes tahaks tolmu pühkida ja mööblit ümber tõsta. Gripp on veider. Ühel päeval on juba nii palju energiat ja teisel päeval tunned, et parim tegevus on pikutamine. Nii olen ma kuulanud neil päevil lihtsalt oma keha - nagu on moodne öelda. Mul on veel kingitusi, mida püüan selle nädala jooksul Stellariumi sünnipäevakalendris välja loosida. Vabandan kõigi ees, kes on käinud kiikamas, kas kingid on välja loositud ja on leidnud eest vaid pooliku nimekirja. Kahe nädala tegemata tegemised tuleb tasa teha. Loodan, et mul on saba varsti jälle kohev ja ma suudan sinuga väsimatult vadistada. Ja kohe-kohe on mul üks vahva üllatus sinuga jagada, millest saad ehk peagi osa võtta. 

Muide, mis on sinu arvamus gripivaktsiinist? Ma pole sellele varem mõelnud, kuid nüüd on mul tunne, et rohkem ei sooviks küll oma elus gripi võõrustada. Aeg on uks igavesti selle salakavala haiguse eest kinni lüüa.