Dining out: See you soon, Chi!

I love to eat! By no means is this a surprise, because we all love good food. I sometimes like dining by myself, but mostly it means friends and family. With the approaching Valentine's Day (in Estonia, we actually call it Friend's Day) in mind, I accepted the offer from Ülemiste Keskus and picked the place that made my heart beat faster out of their 18 different food places - Thai and Chinese cuisine were the choice.

When I think about Thai and Chinese food, I instantly think about the joy of sharing. You can share various dishes with a friend or a bigger group, try so many different flavours, and the table is always full of good stuff. So I took my family along and we spent a lovely afternoon with the dishes made at Chi. Since I eat a lot with my daughter, we have developed our own favourite dishes. But I'm always also interested in which foods work for a 11-year-old miss and what she chooses to enjoy next. Usually I ask my daughter to choose her own food, and this time, the entrée of choice was chicken fillet with sesame seeds which should suit every child. The second starter was spring rolls with shrimps, which is a traditional choice for me in places like this. And of course, my daughter worried after some time whether we were going to get the same chicken, because she can leave all the spring rolls to us in exchange. So, when you're going to Chi with children, I recommend the sesame fried chicken, because we went for another portion.  

At Chi, my full points go their Tom Kha Kai - coconut milk soup with lemon, chicken, and mushrooms. It's a truly hearty soup that melts in your mouth. The soup is nice and big, you can definitely share it. The sharing idea is good when you have some interesting main dishes coming up. I recently decided that no matter how delicious the food, I will always eat in moderation. There have been times when I've eaten so much at a restaurant that upon leaving I feel like a snake who has gobbled down a crocodile and can barely move.

In almost every restaurant, I go for the duck. Chi was no different, and I ordered a crispy honey duck that's almost like dessert. So that the duck wouldn't get bored by itself, I also got fried shrimps with mushrooms and vegetabes. This whole lot is served on a hot pan and it's always an experience in itself when a steaming pan is brought to the table with all the good stuff sizzling. My daughter approved of the duck, and also got fried rice with chicken. If the shrimps were too interesting for my daughter this time, then the combination of shrimps, mushrooms, and vegetables on a hot pan was what made me sigh with delight - a perfect choice!

After all that, our joyful group of four people were so full that the idea of dessert seemed like mission impossible. But aren't impossible missions meant for being solved by superheroes? And if anyone can eat three packs of ice cream in a row, it's my daughter Rene. She announced that she would not leave the restaurant without a dessert called 'banana boat'. This time, our superhero was in a bit of trouble and she said she can share a dessert this big with others as well. It's lovely when kids learn the joy of sharing at an early age. Writing these lines and looking at those photos, I wouldn't have anything against turning back time and sitting at that table again. It's good news that Valentine's Day / Friend's Day is soon and so there's more than enough reason to go dine with some friends or that one very special person. However, friend's day can be every day, so see you soon, Chi!

Ma armastan süüa! See pole muidugi mingi uudis, sest meist igaüks armastab head toitu. Vahel meeldib mulle üksi einestada, kuid enamasti tähendab see ikka sõpru ja perekonda. Läheneva sõbrapäeva puhul võtsin vastu Ülemiste Keskuse pakkumise ja valisin nende kaheksateiskümne kireva söögikoha seast välja selle, mille peale süda hakkas kõige kiiremini põksuma - mõistagi on need Tai ja Hiina toitud. 

Kui mõtlen Tai ja Hiina roogadele, tärkab mulle pähe mõte jagamise rõõmust. Nimelt saab sõbraga või suure seltskonnaga restoranis palju erinevaid maitseid proovida ja laud on alati lõbusalt lookas. Seega võtsin perekonna kaasa ja veetsime mõnusa pärastlõuna Chi roogade seltsis. Kuna käin sageli koos tütrega söömas, siis on meil omad lemmikroad välja kujunenud. Samas huvitab mind alati, millised toidud erinevates restoranides 11aastast preilit kõnetavad ja mida ta järgmiseks otsustab kogeda. Tavaliselt palun tütrel endale kenasti ise roog välja valida ja sel korral läks eelroana loosi seesami seemnetega kuldseks praetud kanafilee, mis peaks sobima küll igale lapsele. Teise eelroana valisin kevadrullid krevettidega, mis on sellistes söögikohtades minu tradistiooniline valik. Ja loomulikult tundis mu tütar mõne aja pärast muret, ega me ei plaani rohkem seesamiga praetud kana võtta, sest ta võib vastutasuks kõik kevadrullid meile jätta. Seega, kui pead plaani lapsega Chisse minna, soovitan seesamiga praetud kana, sest meie tellisime veel teisegi portsu.

Chi puhul saab minu käest täispunktid nende Tom Kha Kai sidruniga maitsestatud kanaliha, seente ja kookospiimasupp. Tegemist on tõeliselt tummise supiga, mis piltlikult öeldes sulab suus. Supp on mõnusalt suur, mida saab kindlasti ka kahe inimesega jagada. See jagamise mõte on eriti hea ka siis, kui tulemas on veel paar põnevat pearooga. Nimelt olen viimasel ajal otsustanud, et ükskõik, kui hea ka toit poleks, siis söön alati mõõdukalt. On olnud aegu, kus olen restoranis nii palju söönud, et sealt väljudes meenutan endale madu, kes on krokodilli alla kugistanud ja suudab end vaevu liigutada. 

Pea igas restoranis on minu valikus enamasti part. Ei pääsenud ka Chi, kus tellisin lauda krõbe vürtsika meepardi, mis mõjub tegelikult lausa magustoidu eest. Selleks, et pardil üksi igav poleks, kutsusin talle seltsi praetud krevetid seente ja köögiviljadega. Kogu kamp serveeritakse kuumal pannil ja see alati elamus omaette, kui lauda tuuakse aurav pann, kus kogu see hea ja parem veel lausa säriseb ning suitseb. Mu tütar kiitis pardi heaks ja haaras lisaks praetud riisi kanaga. Kui lapse jaoks tundusid krevetid sel korral liiga põnevad, et neid proovida, siis just krevettide, seente ja köögiviljade koosluses kuumal pannil on see, mis mind sügavalt ohkama paneb - täiuslik valik! 

Tõsi, selleks hetkeks oli meie lõbusal neljasel seltskonnal kõhud juba nii täis, et mõte magustoidust tundus lausa võimatu missioon. Kuid kas võimatuid missioone pole mitte kutsutud lahendama superkangelased? Ja kui keegi võib süüa üksi ära kolm jäätisepakki järjest, siis on see minu tütar Rene. Tema teatas, et ilma magustoiduta, mis kandis nime Banaani Paat, tema restoranist ei lahku. Tõsi, sel korral jäi meie superkangelane hätta ja ütles, et nii suurt magustoitu võib ta jagada ka teistega. Nii tore, kui lapsed saavad varakult selgeks just jagamise rõõmu. Neid ridu kirjutades ja pilte vaadates, poleks mul midagi selle vastu, et aeg tagasi pöörata ja uuesti selles lauas istuda. Hea uudis on see, et sõbrapäev on juba nelja päeva pärast ning siis on põhjust minna kas sõpruskonnaga või ühe väga erilise inimesega einestama. Samas. Sõbrapäev võib olla ka iga päev, seega peatse kohtumiseni Chi!