TOP 5: Girl Friday at Tallinn

The oldest section at Stellarium is Girl Friday where I have an outfit that reflects my personal style in store for nearly every Friday. Girl Friday got its name from Camilla Parker Bowles, because it was thought that Prince Charles had the nickname Girl Friday for her for years. 

For the sake of accuracy, it should be mentioned that this year it became apparent that the G&F that the notorious couple often used in their letters and that was even engraved on the cufflinks of Prince Charles, doesn't stand for Girl Friday, but characters from a 70s radio show in Great Britain - the names of a married couple were Fred and Gladys.

Stellariumi kõige pikema eluaeaga rubriik on Girl Friday, kus pea igal reedel on mul varuks üks personaalset stiili kajastav outfit. Aastaid arvati, et Girl Friday nimi kuulub kurikuulsale Camilla Parker Bowlesile, sest et prints Charles kutsus oma armukest ja hilisemat abikaasat just hüüdnimega Girl Friday. Sageli armastas ta Camillale kirjutatud kirjadele märkida lihtsalt GF.

Täpsuse huvides olgu mainitud, et sel aastal ilmnes, et GF, mida see skandaalne paar sageli oma kirjades justkui salakeelena kasutas ja mis oli isegi graveeritud prints Charlesi mansetinööpidele, ei tähenda mitte Girl Friday´t, vaid hoopis 70ndatel Britannias raadios kõlanud kuuldemängutegelasi, kes olid abielupaar ja kandsid nime Fred ja Gladys. Tegemist oli prints Charlesi lemmikuima kuuldemänguga... Kui tulla kuninglike juurest meie argipäeva, siis siin on Stellariumi selle aasta teine osa Girl Friday postitustest. See on järg meie esimesele TOP 5 postitustele. Nagu ikka saadavad neid suured ja väikesed lood ning kaadrid, mis pole postitustes varem ilmunud. Head vaatamist! 

                                                                                      My Favourite Wife  

I'm continuing the Girl Friday 2016 retrospective with the next five stories that I'll tell with images that were left out of the Girl Friday posts. My favourite from this year is "My Favourite Wife" where I'm wearing Riina Laanetu creation. I can't take credit for creating this outfit, because the author of Pi-Ret Jewelry, Piret Hirv, was the one who said I should wear the dress in a GF post when she saw the combination of this dress and pearls. When it comes to makeup, then I'd done a Marilyn Monroe makeup video prior to the shoot, but since the light let me down and this video wasn't perfect, I left it in the drawer. So my joy doubled when I could capture the makeup in a photo shoot. We took these photos at the National Library and when I crossed the street in this dress, cars honked, and one friendly guy stuck his head out of a BMW and shouted: "Maybe you'll come marry me instead?" By the way, the title "My Favourite Wife" is also my favourite this year - they're just three words, but there's a whole world behind them. It's again the name of an old Hollywood film, and I think it's ingenious. Gets the ideas going... You'll see the photos here.

Minu selle aasta favoriit on pildiseeria "Minu Lemmik Abikaasa", kus kannan Riina Laanetu loomingut. Selle outfiti kokkupanemise au ei saa ma kuidagi endale võtta, sest Pi-Ret Jewelry ehete autor Piret Hirv oli see, kes nähes kleidi ja pärlite kooslust, pakkus välja, et just mina võiksin seda kleiti ühes oma GF postituses kanda. Mis puutub meiki, siis enne pildistamist olin teinud Marilyn Monroe meigivideo, kuid kuna valgus vedas mind alt ja see video ei tulnud täiuslik, jätsin selle sahtlisse. Seda enam on minu rõõm kahekordne, et sain meigi läbi fotoseeria jäädvustada. Me pildistasime need kaadrid Rahvusraamatukogu juures ja kui ma selles kleidis üle tee läksin, lasid autod signaali ning üks familiaarne tüüp pistis pea oma BMW-st välja ja karjus: "Kas tuled hoopis mulle naiseks?" Muide, ka pealkiri, mis on originaalis "My Favorite Wife", on samuti minu jaoks kelmikaim sel aastal - kolm lihtsat sõna, kuid minu jaoks on selle taga terve maailm. See on taas ühe vana Hollywoodi filmi nimi. Geniaalne! Mõte hakkab igatahes lendama ... Pilte näed siin.

What is right and what is wrong?

In reality we did two different shoots for the post "Mis on õige ja mis on vale?". There was one slight difference in the two - I was wearing dark lipstick with my hair down in one, in the other I had my curls tied up and lipstick shade was minimal. In the end, the latter came out as the winner. I remember that for some unknown reason, a button fell off my shirt, and eventually we had to take almost all buttons off the dress. Who would carry a thread and needle with them nowadays? This year, I promised to publish photos that were left out of our series, so here are the next unpublished images of our Girl Friday retrospective. You can see the photos here.

"Mis on õige ja mis on vale?" pildiseeria jaoks tegime kaks erinevat shooti. Nendes oli küll imepisike erinevus - ühes pildiseerias oli mul tumedam huulepulk ja lahtised kiharad, teises olid lokid patsi sätitud ja huuletoon minimaalne. Lõpuks võitis just viimane pildiseeria. Mäletan, et mingil arusaamatul põhjusel kukkus mul pluusi eest nööp ära ja lõpuks tuli kleidil praktiliselt kõik nööbid eemaldada. Kes see ikka tänapäeval nõela ja niiti aasas kannab? Sel aastal lubasin avaldada fotosid, mis on meie seeriatest üle jäänud, seega on siin meie Girl Friday TOP 5 teise osa esimene pildiseeria. Fotosid näed siit.

Don't forget your skirt at home!

For the Independence Day, Meisi and I did the shoot "Don't forget your skirt at home!" and since there was a fun incident that had recently happened to me, this story is crazy funny actually. When I got a fringe last year, I got a lot of comments that I'm not who I used to be. In addition to that, one reader noted that I'm as ordinary as everyone else after that. This didn't stop me from staying true to my fringe, and I broke trust in it only when I got tired of it myself. I guess everyone knows that when you have a fringe, you have to wash your hair every day. When I have curls, my hairdo survives notably longer. Those photos were taken with curls after a long while, and this is how my hair has stayed. You can find the series here.

Vabariigi aastapäeval tegime Meisiga pildiseeria "Ära unusta oma seelikut koju!" ja kuna see kätkes endas tohutut lõbusat seika, mis minuga oli äsja juhtunud, siis erinevatest lugudest on just see pööraselt lõbus. Kui ma möödunud aasta alguses tuka ette lõikasin, sain päris hulgaliselt kommentaare, et ma pole enam see, kes ma kunagi olin. Samuti märkis üks lugeja, et olen nüüdsest tavaline, nagu iga teine. See ei takistanud mul jäämast truuks oma tukale ja truudust murdsin ma tukale alles siis, kui temast ise ära tüdinesin. Ilmselt teab igaüks, et kui sul on tukk, pead sa iga päev juukseid pesema. Kui mul on aga lokid, siis peab soeng tunduvalt kauem vastu. Need fotod on üle pika aja tehtud lokkis juustega ja nõnda on mu soeng nüüdseks ka lokkidele alistunud. Fotoseeria leiad siit.

Play Proudly

Speaking of readers' favourite stories, then that's actually a post with a slightly more serious tone - "Play proudly" - which readers have voted to be the best story of the year. Like many wrote in the conclusion of the advent calendar, this story touched their hearts, brought them back to school, and made them shrug. This story definitely gets a boost by the beautiful nature around Vihula manor, where I went for a walk when telling the story. Read and look at the photos here.

Rääkides lugejate lemmiklugudest, siis on selleks osutunud pisut tõsisema tooniga postitus "Mängi uhkusega!", mille on lugejad hääletanud selle aasta parimaks looks. Paljud kirjutasid advendikalendri kokkuvõttes ja selle sama loo all, et see lugu läks südamesse, viis inimesi mõtteis kooli tagasi ja pani neid nõutult õlgu kehitama. Sellele teemale annab kahtlemata hoogu ilus Vihula mõisa loodus, kus ringi jalutades oma lugu meenutasin. Loe ja vaata pilte siit.

The Rabbit Hole

The brightest series is the recently published The Rabbit Hole. Those images saw the light of day on the darkest December day when the weather was grey and even the crackling fireplace didn't give much consolation. But when you look through the series where you can see fun, and .. games. Snickering and showing off. Sun, and picture perfect nature. My heavy heart got lighter. Perhaps we should go through the grey days skipping instead? As always, a lot of images were left over, and they are published here today. The Rabbit Hole can be seen here. Which one of these five is your favourite?

Kõige helgem pildiseeria on alles hiljuti ilmunud "JäneseUrg". Need kaadrid nägid ilmavalgust kõige pimedamal detsembripäeval, mil ilm oli hall ja isegi kaminas prõksuv tuli ei mõjunud kuigi lohutavalt. Kuid vaadates läbi kogu seeria, kus on lusti ja laulu. Kihistamist ja kekutamist. Päikest ja piltilusat loodust, kadus minu raskemeelsus. Ehk peaksime me hallidest päevadest täpselt sama kergelt kepsutades läbi minema? Nagu ikka jäi meil hulgaliselt ka sellest pildiseeriast pilte üle ja need ilmuvad täna. Fotolugu "JäneseUrg" saad vaadata aga siit. Milline nendest viiest on sinu lemmik?

PHOTOS: Meisi Volt & Tiina Annamaa

Perfume Portrait: Boss The Scent for Her

Boss The Scent for her is a story of a perfume worth highlighting this year. When I'm writing perfume portraits for Stellarium, I've usually first opened the window and thrown out the story that is created around the scent by those who created it. There are exceptions where the story is captivating, but mostly I've carved my own personal modern fairy tale when writing about perfumes. But Boss The Scent for her is one of those that immediately inspired me to create a photo series.

The cap of the Boss The Scent for her bottle is a lonely cufflink of a man, and this scent tells a story of a woman that collects cufflinks. When I heard the story, another story started unravelling in my head. First I thought about what kind of a woman it could be that collects men's cufflinks. A crazy redhead? A bold brunette? A sexy sateen? Why not a gentle blonde? Today's superstars don't inspire me much. When I think about real women with a glamorous life and a big destiny, I always end up in Hollywood's golden era. And when I was already there in my thoughts, I remembered a photo series of Marilyn Monroe who was once photographed in a bed between white sheets. Remembering Marilyn's numerous romances, starting with Marlon Brando, finishing with Frank Sinatra, or thinking about her marriages instead with baseball player Joe DiMaggio or writer Arthur Miller... then who else could be the woman who collects men's cufflinks? Of course Marilyn.

Boss The Scent for her has intriguing top notes that match Marilyn perfectly - there's sweet peach and familiar freesia - the task of those two is to attract attention and spark interest. There's charming osmanthus flower at the heart of the scent and it should cover the one who wears the perfume as well as their companion with the powerful seductive veil of a temptation. In the base notes, there is cacao with its candid power to captivate any man for eternity... Well, it's a different question whether a woman who collects men's cufflinks, prefers one eternally captivated man? But why not keep those close in a way whose cufflinks have already quietly been put into a box? This year's last Perfume Portrait photo series is devoted to Boss The Scent for her, and to the unforgettable Marilyn Monroe. Knowing that actors use scents when creating characters, I thought about Marilyn's unfinished film 'Something's Got to Give'. It was her last film that never got finalised. Years ago, 'Something's Got to Give' was put together with as little as there was of it... And it was wonderfully funny, dignified sexy... The one that brings a spark to your eye and makes you laugh from the bottom of your heart. I'm more than certain that if Boss The Scent for her had been created in 1963, Marilyn would have worn this perfume on her desirable body.

BOSS "The Scent for Her" on lõhnalugu, mis väärib sel aastal kõige enam esile toomist. Luues Stellariumile erinevaid parfüümi portreesid, olen tavaliselt esimese asjana avanud akna ja visanud sealt välja lõhnaloojate produtseeritud jutu. Leidub ka erandeid, kus lugu on olnud tõesti köitev, kuid enamasti olen parfüümist kirjutades voolinud isikliku moodsa meloodiaga muinasjutu. Kuid parfüüm BOSS "The Scent for Her" koos oma looga on üks neid, mis inspireeris mind kohe pildiseeriat looma. 

Nimelt on BOSS "The Scent for Her" lõhnapudeli korgiks mehe üksik mansetinööp ja see lõhn räägib loo naisest, kes kogub meeste mansetinööpe. Kuuldes seda lugu, hakkas minu peas omakorda üks lugu hargnema. Esmalt mõtlesin, milline võiks olla see naine, kes kogub meeste mansetinööpe? Pöörane punapea? Bravuurikas brünett? Seksikas šatään? Miks mitte leebe blondiin? Tänapäeva superstaarid ei inspireeri mind. Kui ma mõtlen tõelistele superstaaridele, keda saadavad suur saatus ja glamuurne salapära, jõuan alati Hollywoodi kuldajastusse. Nii ka seda pildiseeriat luues. Ja kui ma olin juba mõtetes Hollywoodi kuldajastus, meenus mulle pildiseeria Marilyn Monroest, keda pildistati kord voodis, valgete linade vahel. Meenutades Marilyni arvukaid romansse alates Marlon Brandost lõpetades Frank Sinatraga. Või pidades silmas tema abielusid pesapallur Joe DiMaggioga või kirjanik Arthur Milleriga... Siis kes võiks paremini sobida just selleks naiseks, kes kogub meeste mansetinööpe? Ikka Marilyn. Kes muu?

BOSS "The Scent for Her" parfüümis on Marilyniga ideaalselt sobivad intrigeerivad tipunoodid: lõhnas on mesine virsik ja familiaarine freesia - nende kahe ülesanne on paeluda tähelepanu ja äratada huvi. Lõhna südames on kütkestav osmantuseõis, mis peaks nii parfüümi kandja kui tema kaaslase võrgutava ahvatluse looriga varjutama. Põhjanootides peidab end röstitud kakao, mille varjatud võimukus peaks mehe igaveseks kütkestama... Noo, iseküsimus on, kas naine, kes kogub meeste mansetinööpe, eelistab tõesti vaid üht, igavesti kütkestatud meest? Kuid miks mitte hoida omal kombel enda lähedal kõiki neid, kelle mansetinööbid on juba vaikselt karpi pistetud? 

Selle aasta viimane parfüümi portree pildiseeria on pühendatud BOSS "The Scent for Her" lõhnale ja unustamatule Marilyn Monroele. Teades, et näitlejad kasutavad oma tegelaskuju loomisel parfüüme, mõtlesin Marilyni lõpetamata linateosele "Something Got to Give". Just see jäi tema viimaseks filmiks, mis mitte kunagi valmis ei saanud. Aastaid tagasi lõigati "Something Got to Give" siiski kokku - täpselt nii palju, kui seda oli... Ja see oli võrratult vaimukas, sulnilt seksikas ja tulvil kõike seda, mida tänapäeval enam mitte ühestki komöödiast ei leia ... Selline, mis paneb silmad särama ja ajab südamest naerma. Ma olen enam kui veendunud, et kui BOSS "The Scent for Her" oleks loodud aastal 1963, oleks Marilyn just seda parfüümi oma ihaldusväärsele kehale piserdanud. Mis on sinu selle aasta parfüüm? Jäta oma kommentaar Stellariumi kommentaariumisse, jaga seda postitust oma Facebookis ja võida endale 5.jaanuaril Hugo Bossi parfüüm.

Tähelepanu! Mäng on lõppenud. Sel korral läks võit Anna Kasklale, kes tegi tabava märkuse postitusest puuduva JFK kohta. Need, kes täna ei võitnud, ärge laske pead norgu, sest juba kümne päeva pärast loosime välja Serge Lutensi lõhna Baptême du Feu (hind: 125 eur). Loe lähemalt siit.

PHOTOS: Tiina Annamaa

Finding Time Under the Weather

A week ago my daughter fell ill. High fever, a cough and a runny nose - the whole package. When you're nursing a little ill creature at home, the chances of catching something yourself are quite high. I found myself bedridden three days later with a terrible headache and a cough. Luckily I had managed to finish almost all the work, and those that were still on the list, could easily be postponed.   

I still didn't get peace that we managed to get ill on Christmas month when there's so much to do. But yesterday, when everyone had fallen asleep, I thought that this December will be a special memory for this one week we were ill together. What did we do? We talked and talked and talked. We were poorly, because coughs are nasty and a runny nose is quite exhausting... But the unpleasantries aside, we were looking at Christmas commercials throughout the years, ordered food from our favourite restaurant. Then we talked again - about things on our mind in places where we don't always have time to look on a daily basis. One day we emptied the licorice Christmas calendar in an hour (luckily there's more of them this year).

On another day, our favourite Christmas film was playing on the background - Poirot's Christmas, and when we got tired, we napped. Last week it was getting dark already at 4 pm, but it didn't matter much when you're ill in bed anyway, and the quietly crackling fireplace gave warmth. Warm tea or chocolate were our company. Like that you'll feel like everything is actually fine. Last night, when everyone was asleep, I thought about how we're always in a rush. There's always something to do. 

But when you get ill, you finally have time. So this past week wasn't all that bad, because we got to talk with my daughter more than usually. We got to laugh more than usually. We got to tell stories that will have a significance for us later on as well. Time stood still and we could be in our pyjamas all day, bath robe on top of that. It's said that bad things also have a silver lining. So, December will be remembered as a time we got to spend full days together. Like back in the day when my daughter was still in kindergarten and I left her home sometimes as I pleased. Sometimes a little virus can be a gift. Depends from which perspective we decide to look at things. Here's a couple of my most favourite Christmas ads. Which ones are your favourites?

Nädalapäevad tagasi jäi mu tütar haigeks. Kõrge palavik, köha ja nohu - kogu komplekt. Kui sa põetad väikest tatistavat olendit, siis paraku on üsna suur tõenäosus, et jääd ka ise haigeks. Mina leidsin end kolm päeva hiljem samuti hirmsa peavalu ja köhaga voodist. Õnneks olin ma jõudnud peaaegu kõik tööd ära teha ja need, mis vajasid veel tegemist, sain südame rahuga edasi lükata.

Ikkagi ei andnud mulle kuidagi rahu, et just jõulukuul, kui on nii palju tegemist, õnnestus mul haigeks jääda. Kuid eile, kui kõik olid magama jäänud, mõtlesin, et see detsember jääb erilisena just meelde selle ühe nädala tõttu, kui me koos haiged olime. Mida me tegime? Me rääkisime ja rääkisime ja rääkisime. Ja olime koos pisut haledad, sest köha on tõesti vastik ja nohu võtab üsna läbi... Kuid kui need ebameeldivused välja arvata, siis vaatasime koos erinevate aastate jõulureklaame, tellisime oma lemmikrestoranist toitu. Ja siis me rääkisime jälle - asjadest, mis südamel sügaval ja kuhu igal päeval vaadata ei jõua. Ühel päeval sõime Lagritsa jõulukalendri tunni ajaga lagedaks (õnneks on meil sel aastal mitu advendikalendrit). Teisel päeval mängis meil terve päev tasutaks meie lemmikjõulufilm Poirot "Jõulud" ja kui ära väsisime, siis tegime uinaku. 

Jätkuvalt läheb juba kell neli pimedaks, kuid see ei läinud meile haigena suurt korda, kui oled nagunii voodis ning vaikselt praksuv kamin kingib valgust ja soojust. Lisaks pakkusid meile seltsi soe tee või kakao. Nii tunned, et tegelikult on kõik hästi. Eile õhtul, kui kõik magasid, mõtlesin sellele, kuidas kogu aeg on kiire. Kogu aeg on tegemist. Kuid, kui haigeks jääd, siis on lõpuks aega. Seega polnud eelmine nädal sugugi kuigi halb, sest saime lapsega rääkida rohkem, kui tavaliselt. Me saime naerda rohkem kui tavaliselt. Saime vesta lugusid, millel on edaspidi meie jaoks oma tähendus. Aeg seisis ja me võisime terve päeva olla pidžaamas, mida kroonis soe hommikumantel. 

Öeldakse, et pole halba ilma heata. Seega jääb see detsember mulle meelde hoopis kui aeg, mil meil oli vahva terved päevad koos olla. Nagu vanasti, kui mu tütar käis veel lasteaias ja ma jätsin ta vahel oma suva järgi koju. Vahel võib väike viirus olla hoopis kingitus. Iseasi, millisest vaatevinklist me asju vaatame. Ilusat teisipäeva kõigile! Jagan ka paari lemmikuimat jõulureklaami, mis meile silmad jäid.

Instagram Inspiration: Christmas Is Coming

December has arrived. Christmas songs are playing at home, and elves are running around. December always brightens up the moment I see my daughter getting her little present out from the stocking in the morning and jumping around in glee afterwards. We haven't taken out the Christmas decorations yet, but the weekend will get busy.  

For this occasion, I surfed Instagram for inspiration. What could our Christmas tree look like this year? Which colours to use? What more should be bought? Or should I make decorations myself? When to make the first load of gingerbreads? Will our cat climb the tree this year as well and fall down with it? Finally, the Christmas month is here and the Instagram Inspiration is radiating Christmas feeling. Have a beautiful advent time!

PS! Don’t forget Stellarium’s Instagram, that can be found here. 

1-2. ntoine14 
3-5. interiorstyled

6-8. interior 
9-10. houseofbrinson
11. dominomag 
12-21. theeverygirl_ 
22. pltlucy

Detsember on käes. Meil mängivad kodus jõululaulud ja jooksevad päkapikud. Minu jaoks muutub detsember alati nii helgeks, kui näen, kuidas mu tütar jõulusoki seest hommikuti oma kingitust kougib ja siis rõõmsalt mööda tuba ringi hüppab. Jõulukaunistusi pole me veel välja võtnud, kuid nädalavahetusel läheb suuremaks tralliks. 

Sel puhul otsisin Instagramist inspiratsiooni. Milline võiks sel aastal välja näha meie kuusk? Milliseid värve kasutada? Mida juurde osta? Või valmistada hoopis ise? Millal teha esimesed piparkoogid? Kas meie kass ronib sel aastal jälle kuuse otsa ja kukub koos sellega pikali? Lõpuks ometi on käes jõulukuu ja seekordne Instagrami inspiratsiooni postitusest õhkub jõulutunnet. Soovin ilusat advendiaega kõigile! Tuleks veel ka valge lumi maha ... Ära unusta liitumast Stellariumi Instagramiga SIIN.  Juba homme algab meie Instagramis advendiloos!

TOP 5: Girl Friday at Kau Manor

Stellarium will be 5 years old in February, which means there is a fair bit of Girl Friday posts that reflect my personal style, mood, and emotions. In the beginning of the year I told photographer Meisi Volt that I won't just stand by the wall any more. I will either change Girl Friday or I'll end it completely. Then I remembered I really wanted to do a series based on the book "Body in the Library" and I was looking for a suitable manor.

The most beautiful images this year were born in Kau Manor. We drove there with six suitcases full of clothes, seven suitcases of accessories and spent a few day shooting in a row. Kau Manor gets more and more recognition in the world and it's no wonder that one idea is chasing another in every corner of that manor. The time spent at Kau Manor changed things for me because my daughter Rene wanted to film the shoots. Although I was vlogging myself, she grabbed the camera every once in a while and filmed what we were doing. She didn't film every shoot, but since it was her own choice, I didn't ask her either. If I had known she will come with such good material, I would have asked her to film all our photo series at Kau Manor. You can see the result with English subtitles here. 

In addition to the Girl Friday series, I was also inspired by some other outfits that you can see among my favourites. The photographer usually takes 50-70 photos of me and I choose 7-10 out of those. I picked images that you haven't seen before and that I have left out when choosing images, to introduce the photo series this time. What's your favourite photo series from Kau Manor?

Girl Friday: The Rabbit Hole

The Perfect Cognac Mustard

Elegant, as appropriate for cognac, creamy and silky thanks to the cream, in addition to that just the right amount of sweet, and has a mustardy bite to it - all these characteristics belong to the cognac mustard that makes for a perfect present. 

It's in my list of gift ideas for years and this year I'm planning on making quite a few jars for the elves. It also goes well with a traditional Christmas roast. The lovely part of this gift is that it's quick and effortless to make, but tastes more luxurious than some combinations that require hours of devotion.

What's needed?  

2-3 tbsp mustard powder or strong mustard paste (Colman's mustard powder is available at Stockmann, but good old Põltsamaa kange mustard will also do the trick)* 

0,7 dl DanSukker's unrefined sugar 

2 dl 35% cream 

3 tbsp oil 

3 tsp white wine vinegar or lemon juice a bit of salt 

2 tbsp of cognac 

1 tsp of cornstarch (if you want a thicker result)

Mix all the ingredients in a saucepan. Heat carefully and let the mass rise to boil on medium heat while stirring constantly. NB! Don't overheat, because the mustard powder will get bitter then. Lift into a jar, put the lid on, and cool down. The flavour will change slightly when kept, and the mustard will get thicker.

Explore Tuuli Mathisen's other recipes in her wonderful blog "Ise tehtud, hästi tehtud".

Konjakile vääriliselt piisavalt elegantne, tänu koorele kreemiselt siidine, lisaks parajalt magus ja veidi ka sinepiselt hammustav – kõik neid omadusi peidab endas konjankisinep, mis on suurepärane kingitus. Sobib hästi kasvõi traditsioonilise jõuluprae juurde. 

Eriti vahvaks muudab selle kingituse see, et valmib see kiirelt ja ilma suurema pingutuseta, maitseb aga luksuslikumalt kui paljud tunde pühendumist nõudvad kooslused.

Mida sa vajad?

2-3 sl sinepipulbrit või kange sinepi pastat (Pulbrilist Colman´si sinepit olen saanud Stockmannist. vana hea Põltsamaa kange ajab asja ilusti ära)* 

0,7 dl DanSukkeri rafineerimata suhkrut 

2 dl 35%-list koort 

3 sl õli 

3 tl valge veini äädikat või sidrunimahla veidi soola 

2 sl konjakit 

1 tl maisitärklist (kui soovid paksemat tulemust)

Sega kõik koostisained kastrulis kokku. Kuumuta ettevaatlikult kogu mass kuumutada ning lase pidevalt segades ja mitte liiga suurel kuumusel rahulikult keema tõusta. NB! Üle ei tohi kuumutada, sest siis muutub sinepipulber mõruks. Tõsta purki, kaaneta ja jahuta. Maitse muutub seistes veidi teistsuguseks ja sinep ise paksemaks. 

Vaata Tuuli Mathiseni teisi retsepte tema võrratust blogist "Ise tehtud, hästi tehtud", mille leiad SIIT.

Peek Inside: Dove Derma Spa Summer Revived

I can never understand the praise for white skin. When I look at myself untanned in the mirror, it always seems as if I'm sickly. Since my skin does not produce melanin, and I don't tan at all, my glow always comes from the bottle. One evening I piled five Dove's self tanning lotions in my shopping cart and I realised all of a sudden that even though I use those products from year to year, I have never written about them on the blog.

We always look for the perfect balance of price and quality. If such a thing exists at all, then first I think of Dove's self tan. They have two products in their selection - normal to dark, and the other one fair to medium. I have both at hand. When I want to have a tan in the morning, I use the self tan for normal skin, and in the morning my skin is nicely sunkissed in the morning. Applying self tan requires a steady hand, and I have to be extra careful when I apply the darker one to not leave any white spots.

When using the cream meant for lighter skin, you have to wait for the result longer. When I know I need to look flawless in a few days, it's worth starting with the self tanning lotion two days early. It seems to me that the self tanning cream meant for lighter skin last longer, but it's possible that the reason for that is the fact that I apply it two or three times per week. The biggest perk of Dove's self tanning creams is that although I don't always scrub my skin before using it, but it still looks perfect on the skin. The earlier bottle of Dove's self tanning cream was a bit problematic - I always cut the bottle in half to get the last bit, but the new big tubes are way more convenient and you can get all the cream out. So, if there are people whose tan has already faded or those who, like me, don't tan at all, I recommend trying Dove's self tanning lotions. 

Ma ei saa kunagi aru, kui valget nahka ülistatakse. Kui ma ennast ilma jumeta peeglist vaatan, tundub mulle alati, et olen justkui pool aastat kirstus veetnud. Kuna mu nahk ei tooda melaniini ja ma ei päevitu üldse, tuleb minu jume alati pudelist. Ühel õhtul ladusin poekorvi viis Dove`i isepruunistuvat kreemi ja äkki lõi mulle pähe, et kuigi ma kasutan neid tooteid aastast aastasse, pole ma blogis nendest kunagi juttu teinud.

Me otsime alati täiuslikku hinna ja kvaliteedi suhet. Kui midagi sellist üldse eksisteerib, siis esimesena tärkab mulle pähe Dove Derma Spa Summer Revived isepruunistuv. Nendel on valikud kaks toodet: normal to dark ja teine: fair to medium. Minul on mõlemad alati käepärast. Kui ma tahan hommikul kindlasti jumekas olla, siis kasutan normaalsele nahale mõeldud isepruunistuvat ja olen ärgates päevitunud. Isepruunistuva kreemi peale kandmine eeldab alati täpset kätt ja tumedamat isepruunistuvat kasutades pean alati olema eriti ettevaatlik, et mu nahale kuhugi valget kohta ei jääks. 

Heledale nahale loodud isepruunistuva tulemust tuleb aga kauem oodata. Kui tean, et pean näiteks paari päeva pärast veatu välja nägema, tasub isepruunistuva kreemiga teha algust kaks päeva varem. Mulle isiklikult tundub, et heledale nahale loodud isepruunistuv kreem püsib nahal paremini. Kuid võimalik, et põhjus on just selles, et kasutan seda nädalas kahel-kolmel korral. Dove`i kõige suurem pluss on see, et mina alati ei kasuta enne isepruunistuva peale kandmist kehakoorijat, kuid hommikul on see nahal ikka veatu. 

Kui varem oli Dove´i isepruunistuv sellises isekas pudelis, kust viimase kreemitilga kätte saamiseks lõikasin pudeli alati pooleks, siis mõni aega tagasi uuenenud tuubid on tunduvalt mugavamad ning sealt saab kõik kätte. Seega, kui leidub neid, kellel on suur päevitus juba maha tulnud või neid, kes sarnaselt minuga ei päevitugi, soovitan proovida uusi Dove`i isepruunistuvaid. Seda enam, et jõulupidude hooaeg on alanud ja minule meeldb kleite kanda kerge jumega. Muide, suve hakul tegime Meisiga pildiseeria Riina Laanetu imelise kleidiga, kus pidin ilmtingimata päevitunud olema ja selleks puhuks kasutasin taaskord Dove`i. Nendel fotodel tuleb päevitus väga kaunilt välja. Millised on sinu lemmikuimad isepruunistuvad kreemid? Kui tead mõnd eriti head leidu, jaga seda kindlasti kommentaariumis.

PHOTOS: Meisi Volt Dress: Riina Laanetu Pearls: Pi-Ret Jewelry

Girl Friday: Cold Dark Corner

Before the big and dark autumn that gradually changes into waiting for the Christmas month, I always feel some sort of a bad mood. I'm always cold and I never seem to have enough clothes on... I'm complaining and whining. This year I decided that something has to change and I went to a Bikram yoga class already in the beginning of the summer which in a way prepared me for the dark time that I inevitably have to endure.

My motto has always been that if something is inevitable, there's no point in fighting it. You need to adjust. This dark autumn was clearly alleviated by Bikram yoga. These photos were taken on a dark night that doesn't bother me any more, and I feel I have the attitude of a winner in these photos. By the way - look at this Superdry bag - a perfect gym bag where you can fit all your 1000 and 1 necessary things. How do you get over the dark season, and would you be interested in reading about my experience with Bikram yoga? I'm wishing everyone a beautiful weekend!

Bomber, shirt, trousers & bag: Superdry

Wellies: Hunter 

Enne suurt ja pimedat sügist, millest saab sujuvalt suur jõulukuu ootamine, tundsin ma alati mingit madallendu. Pidevalt oli külm ja kunagi polnud piisavalt riideid seljas... Virisesin ja vingusin. Sel aastal otsustasin, et miski peab muutuma ja läksin juba suve alguses Bikram joogasse, mis valmistas mind justkui ette pimedaks ajaks, milles pean paratamatult viibima.

Minu moto on alati olnud, et kui miski on nii paratamatu nagu aastaajad, pole mõtet selle vastu võidelda. Sellega tuleb kohaneda. Seekordse pimeda sügise aitas mul ilmselgelt elada üle just Bikram jooga tundides käimine. Need pildid on tehtud pimedas õhtus, mis mind enam teps mitte ei häiri ja ma tunnen, et mul on igal juhul võitja tunne. Kusjuures - vaata seda Superdry kotti - täiuslik trennikott, kuhu panna kõik oma 1000 ja 1 vajalikku asja. Kuidas sina pimedast ajast oled jagu saanud ja kas sind huvitaks minu kogemus Bikram joogaga? Seniks soovin kõigile kaunist algavat nädalavahetust!

PHOTOS: Meisi Volt

Lost in Lush

It was a beautiful summer evening in a small German town where my parents went every summer. Our host, Ms Gerda gave me a scented bath bomb and said that if I took a bath at their house, the bath bomb will be a lot of fun. I got the water running and went to the garden for a little walk. I don't know what happened, but I lost all sense of time, and when I was playing in the garden, I remembered that the bath water was on...

So I ran through the garden full of flowers that seemed endless, into the house, through the rooms, into the bathroom and stepped into.... a bathroom lake. I was in despair, because the bath water was all over the floor. I was probably about 10 years old and it at the time it was the end of the world. So I turned the bath water off, and since I was so shocked, I couldn't get the bath plug out, and I was so scared I nearly jumped into the bath to drown myself. Finally, with tears in my eyes and wet socks, I went to Ms Gerda and had to confess everything. Ms Gerda smiled like the sun and said: "Oh, don't worry, this happens here often!" She went to the bathroom, dried the floor, let some of the water out of the bath, and asked if I now wanted to have a bath. I didn't quite want to, because I was still shaking from horror... But finally I climbed into the bath, and then she gave me a bath bomb that fizzily melted before my eyes. It seemed to me like I was in a boiling witch well, but that's my first memory with bath bombs. 

I was reminded of this dramatic story when Polhem invited me to the Lush workshop where their Christmas collection was introduced. I took my daughter Rene with me who loves taking a bath more than anything. So we collectively made a bath bomb, put it in a shoe-shaped mold, and in addition to that we made Cupcake face masks. My daughter was busier with the invited guests than I was. 

I was looking around the shop, smelling bath bombs and all of a sudden... I was back in Germany, in that bathroom, in that garden, in that drama... All of a sudden I was the little girl who was running through the garden with red sandals and socks with lace... It's amazing how a scent can take us back in time, and you're suddenly reminded of a story that happened decades ago. Definitely go check out those soaps, shampoos, bath bombs, and other wonders by Lush, because it's an experience in itself. Thank you Katrin for inviting us, and the cheerful staff of Lush, who hosted us so generously. And in my thoughts I thank all those people who say "Oh, don't worry, this happens here often!" when they see a flooded bathroom.

See oli ilus suveõhtu ühes väikeses Saksa linnas, kuhu mu vanemad igal suvel sõitsid. Meie võõrustaja, proua Gerda andis mulle lõhnava vannipommi ja ütles, et kui lähen nende juures vanni, siis saab vannipommiga palju nalja. Panin vannivee jooksma ja läksin ise korraks aeda jalutama. Ma ei tea, mis juhtus, kuid mul kadus ajataju ja aias mängides meenus mulle äkki, et vannivesi ju ikka veel jookseb... 

Nii jooksin läbi lilledes aia, mis tundus lõputu, rohelisi taimi tulvilt rõdult tuppa, majast läbi vannituppa ja astusin... lainetavasse ruumi. Ma olin ahastuses, sest vesi oli üle vanni tõusnud ja see oli kõikjal põrandal. Ma võisin olla kuskil 10aastane ja sel hetkel oli see maailma lõpp. Niisiis keerasin ma ahastades vannivee kinni, suurest ehmatusest ei saanud ma mitte kuidagi vannilt troppi eest ära ja minu süda värises nii hirmsasti, et see oleks äärepealt vanni hüpanud ja end ära uputanud. Lõpuks, nutuvõru ümber suu, märjad sokid jalas, läksin ma proua Gerda juurde ja pidin kõik üles tunnistama. Proua Gerda naeratas nagu päike ja ütles: "Oh, ära muretse, seda juhtub meil sageli!" Ta läks otsustavalt vannituppa, tegi põranda kuivaks, lasi vannivett vähemaks ja küsis, kas ma tahan nüüd vanni minna. Ega ma ikka ei tahtnud küll, sest ma värisesin veel õudusest... Kuid lõpuks ronisin vanni ja siis ulatas ta mulle vannipommi, mis minu silme ees sulas suure kihisemisega. Mulle tundus, nagu ma oleksin sattunud mulisevasse nõiakaevu, kuid selline oli minu esimene mälestus vannipommist. 

See dramaatiline lugu meenus mulle, kui Polhem kutsus mind Lushi töötuppa, kus meile tutvustati nende jõulukollektsioone. Võtsin üritusele kaasa oma tütre Rene, kes armastab ülekõige vannis käia. Nii tegime koos terve seltskonnaga vannipommi, mille surusime kingakujulisse vormi ja lisaks meisterdasime Cupcake näomaski. Mu tütar oli ühes kutsutud külalistega rohkem ametis, kui mina. 

Ma ise luusisin poes ringi, nuusutasin vannipalle ja äkitselt... Olin tagasi Saksamaal, tagasi selles vannitoas, tagasi selles aias, tagasi selles draamas... Äkitselt olin ma jälle see väike tüdruk, kes jooksis läbi aia, jalas punased rihmikud ja pitsist äärega sokid... Hämmastav, kuidas üks lõhn võib viia meid ajas tagasi ja äkitselt meenub lugu, mis juhtus aastakümneid tagasi. Sina aga mine kindlasti Lushi seepe, šampoone, vannipomme ja muid imesid uurima, sest see on elamus omaette. Mina tänan Katrinit, kes meid lahkelt kutsus ja Lushi rõõmsaid töötajaid, kes meid nii heldelt võõrustasid. Ja oma mõtetes tänan kõiki neid inimesi, kes märgates oma üleujutatud vannituba ütlevad: "Oh, ära muretse, seda juhtub meil sageli!"  

FOTOD: Marek Metslaid ja Stella K. Wadowky