Girl Friday: Eden in Winter

When I cut myself a fringe, I got many comments that I wasn't quite the same with straight hair and without curls. If I'm not wrong, one lady even wrote that she doesn't visit Stellarium as often as she used to. As if the photos were taken and stories written by my curls instead of me. But those comments do have a point. One of my favourite bloggers recently cut her long red hair short and dyed them brunette. I was speechless, because where did the redhead go that I fell for and whose blog I followed daily?

Then I understood the comments I got. It's possible that I'm wrong, but it seems that there's a certain look your bloggers get used to, and when you change yourself too much, it's as if you're not the same any more. True, I didn't let the comments get me down and I enjoyed my fringe for a long time. What I didn't enjoy was the fact that I had to wash my hair every day. When I get curls, the hairdo stays for three days. So I decided to wave goodbye to my fringe a month ago, and I'm observing how it slowly gets longer now. One thing that didn't need its cut changed was the Kakas vintage mink. I wrote about the restoration of this coat in this story. So here's my renewed coat with a new slick lining. The fur is shining, it seems, more than my hair. The thanks for restoring this coat goes to Tallinna Karusnaha Meistrid (find them on Facebook here), and especially Ilona whom we immediately clicked with. Have a nice weekend, everyone!

Outfit details:

Coat: Kakas

Dress: H&M

Crossbody: Stuudio Nahk (here)

Shoes: Jeffrey Campbell

Watch: Tiffany & Co Atlas

Earrings: Pi-Ret Jewelry "Friida On The Moon"

Kui ma endale tuka lõikasin, sain päris mitmeid kommentaare, et sirgete juuste ja lokkidega pole ma ikka see, kes varem. Kui ma ei eksi, kirjutas üks eriti naksakas daam, et ta ei käigi enam Stellariumit nii sageli lugemas, kui varem. Justkui pilte klõpsiks ja neid väikesi tekstikesi koostaksid minu asemel minu lokid. Kuid nendel kommentaaridel on oma iva sees. Üks minu lemmikblogija lõikas hiljuti oma pikad punased juuksed lühikeseks ja värvis brünetiks. Ma olin täiesti sõnatu, sest kuhu kadus see punapea, kellesse ma kiindusin ja kelle blogi iga päev külastasin?

Siis sain aru ka nendest kommentaaridest, mis minu arvele laekusid. Võimalik, et ma eksin, kuid ilmselt on üks kindel look, millega sa harjud blogijaga ära ja kui ta end väga muutma kipub, pole sa enam justkui seesama. Tõsi, ma ei lasknud end lugejatest heidutada ja nautisin oma tukka pikka aega. Mida ma aga üldse ei nautinud, oli see, et juukseid tuli iga päev pesta. Kui olen endale lokid rullidega pähe keeranud, siis püsib soeng kolm päeva. Seega otsustasin kuu aega tagasi oma tukale lehvitada ja vaatan, kuidas ta vaikselt pikemaks sirgub. Kui üks, mille lõiget ma teps mitte muuta ei soovinud, oli minu Kakase vintage pärlnaaritsa kasukas. Kirjutasin paar päeva tagasi kasuka taastamisest pikemalt selles loos. Seega siin on minu taastatud kasukas, millel ka uus ja kelmikas vooder. Karv läigib täitsa ja tundub, et isegi rohkem, kui minu juuksed. Minu tänu selle kasuka taastamisel kuulub Tallinna Karusnaha Meistritele (nende Facebooki leiad siit) ja eriti Ilonale, kellega me leidsime kohe ühise keele ja meele. Soovin kõigile meeleolukat nädalavahetust!

PHOTOS: Meisi Volt