"It was interesting working with Stella. She always had a wig hiding and I never recognised her in the hallway," reminisced an old colleague about me to photographer Meisi. She remembered it when we were doing another Girl Friday photo shoot. When I was 16, I bought my first wig and since then I always have five to six wigs at home. I remember when one night I did Amy Winehouse's makeup out of boredom, put on a wig, and went to the shop to get ice cream with my scooter.
Speaking of scooters - Christmas came in September - Rademar got me a new scooter. It's lighter than the previous one and it can be carried around with a strap. September is supposed to have good weather, so I recommend a scooter to everyone. I have pushed myself around on a scooter for three years and I've never (ever) been late to meetings. I like gliding past cars that are queuing depressingly in rush hour, and it's beyond me how one round on a scooter can wash away a bad mood immediately.
I sometimes think about the book 'The grandma in the apple tree' and I think I'm a similar mother to the book character. I had to review the book years and years ago when I was doing a radio show on new literature. I remember thinking that I wanted to be a mother like that some day after reading that book. A bit different. This different photo shoot was done on an exceptionally warm Sunday and an hour later it started raining cats and dogs. When the sun is out and you even have the slightest chance, then go outside immediately. Enjoy the sun. Enjoy the weekend. And what's the most important - don't be afraid to be different. Don't think about what others think of you. As if it matters.
Outfit details:
Dress: Betsey Johnson
Shoes & cap: adidas
Watch: Michael Kors
Bomber: Datsun vintage
Bomber: Datsun vintage
Bag: Amanda Smith
Scooter: Hudora Big Wheel RX 205 (here)
"Stellaga oli huvitav koos töötada. Tal oli alati mõni parukas varuks ja ma tundnud teda kunagi koridoris ära," muljetas üks mu endine kolleeg fotograaf Meisile. Talle meenus see lugu päeval, kui pildistasime järjekordset Girl Friday fotoseeriat. Ma oli 16aastane, kui ostsin endale esimese paruka ja sellest ajast on mul kodus alati viis-kuus parukat. Mäletan, et tegin alles hiljuti ühel õhtul suurest igavusest endale Amy Winehouse´i meigi, panin paruka pähe ja sõitsin tõukerattaga poodi jäätist ostma.
Rääkides tõukerattast, siis minu jõulud saabusid septembris - Rademar kinkis mulle uue tõukeratta. See on eelmisest kergem ja seda saab rihmaga seljas kanda. Ainus probleem... Mul pole tõukerattale veel nime! Kas keegi pakub kommentaariumis ühe särtsaka nime?September lubab ilusaid ilmasid ja ma soovitan kõigile tõukeratast. Ma olen sõitnud tõukerattaga kolm aastat ja pole enam (kunagi) kohtumistele hilinenud. Mulle meeldib tipptunnil tuhiseda mööda autodest, kes seisavad masendavas järjekorras ja ma ei jõua ära imestada, kuidas üks tiir tõukerattaga võib halva tuju koheselt minema pühkida.
Vahel ma mõtlen Mira Lobe raamatust "Vanaema õunapuu otsas" ja mul on tunne, et olen oma tütrele selle raamatutegelasega sarnane ema. Ma pidin seda raamatut arvustama aastaid-aastaid tagasi, kui tegin Kuku raadios kultuurisaadet uudiskirjandusest. Mäletan, et lugesin raamatu läbi ja mõtlesin, et selline ema tahan ma kord olla. Pisut teistsugune. Pisut teistsugune on ka see pildiseeria, mis valmis ühel enneolematult soojal pühapäeval ja tunnike hiljem algas paduvihm. Kui päike on väljas ja sul on vähegi võimalust, siis lippa kohe õue. Naudi ilusat ilma. Naudi nädalavahetust. Ja mis põhiline - ära pelga olla teistsugune. Ära mõtle, mida teised sinust mõtlevad. Kah asi.
Mulle sinu eksperimendid alati meeldivad. Ise ei kujuta ette, et sinise parukaga linna peale läheks. Sul on päris paljudes postitustes Betsey Johnsoni kleidid, kas oled need ostnud või blogi kaudu sponsorlusena saanud?
ReplyDeleteBetsey Jonsoni kleidid on minu isiklikust kollektsioonist, nagu 98% jalanõudest ja riietest, mida siin blogis näeb. Selle kleidiga on huvitav lugu. Ma ostsin ta mõni aeg tagasi, kuid siis vaatasin, et ei kanna seda ilmselt mitte iial. Seega viisin kleidi ühele kirbukale müüki. Kui kleidi hind on muidu 70 dollari kanti, siis 15 euroga ei soovinud seda keegi. Üks Betsey fänn üritas hinda alla kaubelda, kuid ma põhimõtteliselt sel korral hinda alla ei lasknud, sest see oli väga odava hinnaga müüki pandud. Nüüd on mul hea meel, et kleit seisma jäi. Kannan seda veelgi.
DeleteTõukerattale võiks saada nimeks Ultra. Mul oli kunagi peretuttav, kes tahtis oma lapsele panna Ultra nimeks, kuid vanemad matsid tal selle mõtte maha. Nii sai lapsest Ulrika. Kuid ikkagi kutsutakse Ultraks.
ReplyDeleteUltra kõlab väga ilusti. Aitäh kaasa mõtlemast.
DeleteOo, parukad on lahedad! Olen alati mõelnud, et võiks omale alustuseks ühe soetada, aga pole seni pilapoe naljaletis pakutavast kaugemale jõudnud : ) Nende siniste juuste kõrval tundub ultra(mariin) ainus variant tõukeratta nimele, kuigi ratas ise seda värvi muidugi pole... ise mõtlesin just enne, et võtaks omale kassi ja hakkasin talle juba mõttes nimevariante kaaluma, aga ühtegi head meelde ei tulnud, ainult teiste kasside nimed tulid meelde selle peale. Aga mis Sinu eelmise ratta nimi oli? : )
ReplyDeleteParukad on jah vahvad. Kui soovid häid tippe, kust neid osta, kirjuta mulle stella@stellarium.ee Tundub, et Ultra Mariin võiks olla jah vahva nimi. Minu eelmise tõukeratta nimi oli Särts ja selle pakkus samuti välja üks armas lugeja. Täpselt nii ta jäi ja kolm aastat pidas Särts vastu, kuniks pidur murdus. Arvestades, et sõitsin sellega ka lörtsise ilmaga ja vihmastel päevadel, siis pidas ta imeliselt vastu. Kuid nimi Särts jäi talle külge ja nii ma teda kutsusin.
Delete