Sunday, August 30, 2015

"You know my name, not my story"

PHOTO: Ireen Reilandt
I spent four days at an intense photography course last week. The topic of the first day was fusion of technology aka the modern camera. The second day's topic was silent secrets aka what makes a photo good? On the third day, we listened to the lecture "You know my name, not my story" which tells about the psychology of photography. 

Every day we watched interesting documentaries of famous photographers who all have completely different style. In the evening we did a photo trip together and the next day we analysed each others photos. The last day was spent outside taking photos, and it seemed impossible to me how fast time started rushing. Indeed - those four hours of photographing outside went past flying.

The course was given by photographer Eleri Ever who has studied photography in New York. When talking about her life and showing her photos, it was as if Eleri took us on a wonderful trip. Those four days were spent in a cocoon away from the normal daily doings. Airplane Mode became the most popular setting on my phone. It's incredibly good to be away from the daily grind and switch off from everything. When I got home in the evening, I was tired, but it was a powerful and positive tiredness. You know the content feeling when you realise you've discovered a lot of new for yourself. Today I know I can go on with even better results. I actually learnt some things about myself during that course. For example the fact that I'm often impatient when I'm roaming around with the camera outside. I take five-six photos and already expect a good result. How naive of me! Oh well. Sometimes you do get lucky, but when you discover the surroundings for hours with a camera, you get a completely different result and when looking at the photos later, it seems incredible that I have found them.


PHOTO: Ülle Pung
Myself and others from our lovely group had previously been to photography courses as well, but no one had taken us outside to photograph before. Eleri took us outside for a few hours every day. She taught me to notice, understand, and recognise. For me the photography course was a trip to the past as well. Namely, I bought my first camera when I was 23 and I have a lot of images retained on negatives. Unbelievable that I used to have so much time that after work I would wonder what I should do now. On those days I called up my friends and did photo series of them. A period followed when I lived in London for a while and photographed nice receptions and parties. My photography course is to blame for the plan to look into the past in the blog for the first time, and publish photos that I have a story to tell about. Before the new section kicks off, you'll see photos that my course mates took of me when I was a model for them. The other photos of me were taken at a product photography course where I captured jewellery and cosmetics in new ways for myself. I thank Eleri for the dedication and I'm happy I met so many lovely people at the course whom I will carry in my soul.

PS! Don’t forget Stellarium’s Instagram, that can be found here


PHOTO: Grete Rozdestvenski
Hiljuti veetsin neli perfektset päeva fotograafia süvakursusel. Esimese päeva teemaks oli fusion of technologie ehk moodne kaamera. Teise päeva teemaks oli silent secrets ehk mis teeb fotost hea foto? Kolmandal päeval kuulasime loengut "You know my name, not my story", mis rääkis fotograafia psühholoogiast. Iga päev vaatasime põnevaid dokumentaalfilme kuulsatest fotograafidest, kellel kõigil on nii erinev käekiri. 

Õhtuti oli meil ühine fotoretk ja järgmisel päeval analüüsisime üksteise pilte. Viimasel päeval veetsime väljas pildistades pea viis tundi ja mulle tundus uskumatu, kuidas aeg pani penikoorma saapad jalga ja lippas-lippas-lippas. Tõepoolest - viis tundi õues pildistamist lausa lendas. Koolituse viis läbi New Yorkis fotograafiat õppinud ja fotograafina töötav Eleri Ever. Rääkides oma elust ja näidates muu hulgas enda fotosid, viis Eleri meid justkui lummavale reisile. Kõigil nendel päevadel olin eemal oma tavapärastest tegemistest ja elasin omas kookonis. Minu mobiiltelefonis sai lemmikuimaks settinguks "Airplane Mode". Lootusetult hea oli olla argipäevast eemal ja lülitada end kõigest välja. 


PHOTO: Triin Sarapuu
Õhtul koju jõudes olin küll väsinud, kuid see oli võimas ja positiivne rammestus. Tead ju küll seda rahulolevat tunnet, kui mõistad, et oled enda jaoks palju uut avastanud. Täna tean, et saan veelgi paremate tulemustega edasi minna. Tegelikult sain koolituse käigus enda kohta üht-teist teada. Näiteks seda, et väljas fotoaparaadiga ringi uidates olen sageli kärsitu. Teen viis-kuus pilti ja juba loodan head tulemust. Kui naiivne minust! No jah. Vahel tõesti näkkab, kuid fotoaparaadiga tundide viisi ümbrust avastades saab hoopis teise tulemuse ja pilte vaadates tundub uskumatu, et need on minu leiud. 


PHOTOS: Kristin Arniste

Nii mina kui ka paljud teised meie armsast rühmast olid käinud ka elnevalt fotograafia kursustel, kuid meid polnud keegi varem välja pildistama viidud. Eleri viis meid igal päeval paariks tunniks tänavatele pildistama. Ta õpetas mind märkama, mõistma ja ära tundma. Minu jaoks oli fotokursus ka retk minevikku. Nimelt ostsin oma esimese fotoaparaadi 23aastaselt ja mul on sellest ajast väga palju kaadreid, mida olen negatiivide peal alles hoidnud. Uskumatu, kuid kunagi oli mul aega nii palju, et pärast tööd jäin sügavalt mõttesse: mida ometi nüüd teha? Just nendel päevadel helistasin sõbrannadele ja tegin nendest fotoseeriaid. Varsti järgnes periood, kui elasin mõnda aega Londonis ja pildistasin üles vahvaid vastuvõtte ning pidusid. Minu fotokursus on "süüdi" selles, et plaanin blogis esimest korda minevikku vaadata ja hakkan avaldama fotosid, millest on mul rääkida oma lugu. Enne uut rubriiki näed aga pilte, mida tegid minu kursusekaaslased, kui olin neile modelliks. Teised fotod minust on tehtud tootepildistamise koolitusel, kus püüdsin ehteid ja kosmeetikat enda jaoks uut moodi fotodele. Ma tänan Elerit pühendumuse eest ja olen õnnelik, et kohtusin tema kursusel nii palju toredaid inimesi, keda edaspidi oma hinges kannan. Ah jaa... Ära unusta liitumast Stellariumi Instagramiga SIIN. Meid on õige pea põnevad pildiseeriad ootamas ja luban, et sina oled esimene, kes läbi Instagrami nendest teada saab!


PHOTO: Eleri Ever

SHARE:

5 comments

  1. Kadestan (heas mõttes). Tahaksin ka argipäeva mõtetest eemal olla ja tegeleda hoopis oma hobidega. Kahjuks on töid ja tegemisi nii palju, et isegi blogide ja ajakirjade lugemine tundub patt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Minu kogemuse järgi tuleb aega lihtsalt võtta. Ja tundub, et nii iga asjaga. Alati on vaja midagi teha, kellegagi kokku saada ja kuhugi minna, kuid kui märgid märkmikusse rasvaselt, et see või need päevad on sinu jaoks, siis nii ka on. Proovi järgi ja anna teada, kas töötas!

      Delete
  2. Väga huvitav vaadata, kuidas teised on Sind erinevate nurkade alt näinud ja pildistanud. Sa oled muidugi nii fotogeeniline, et jääd igal pildil ilus.

    ReplyDelete
  3. See tõukeratas on pildil tõeline staar. Kui sa alguses hakkasin tõukerattaga poseerima, siis ausõna, mina arvasin, et sa tegelikult ei sõida sellega. Kui see on lausa osa sinu elustiilist. Sa võiksid kirjutada oma seiklustest tõukerattaga sõitmisel. A`la: kuidas sinu elu tänu tõukeratta leidmisele muutus. Igaljuhul on lahe lugeda, et täiendad end ja jagad seda ka teistega.

    ReplyDelete
  4. Kadestan (heas mõttes muidugi) inimesi, kes oskavad kaameraga hetke tabada. Ja eriti veel neid, kes suudavad ka inimese ilusaks pildistada.

    ReplyDelete

Blogger Template Created by pipdig