House In The Woods

If I'm asked whether I occasionally live out the dreams that didn't come true for me as a child, on my daughter, I have said no. But tere are things that I associate with a perfect childhood, and that just didn't happen in my childhood. For example, I like waking my child up with ice cream on school holidays. She can freely take out an ice cream first thing in the morning, and breakfast will come later. I want her to feel the brightness of the morning, and ice cream is a beautiful start for a day. 

I had one big wish in my childhood, though. A secret house in the woods. I liked the house in Otfried Preussler's book The Little Witch, and I wished that I could have something like that to hide from the whole world. Some time ago we found a small abandoned house with the family, and decided that we will have an ice cream party there when it gets warm. On the warmest day of this summer, we organised a little party with Rene, and her task was to find a suitcase full of her favourite Ekselence ice cream. When there's a lost cardigan or one shoe at home, it will probably stay lost for quite some time. But a suitcase full of ice cream was immediately found by Rene. The theory that children moderately eat sweet stuff and ask for something savoury after, did not get confirmed for me. Rene ate five ice creams during our ice cream party that lasted for three hours and also included a photo series. So posed alone in some photos, because the model was busy munching away behind the house. I've fulfilled one dream with this photo series - organised an ice cream party for my daughter at a house in the woods, and what gives me most joy - it's all captured in photos.

Outfit details:

Shoes: Office

Belt: Mimi di N vintage

Earrings: Chanel vintage

Dress & necklace: H&M

Makeup: Sleek MakeUP

Kui minult on küsitud, kas elan aegajalt oma tütre peal välja unistusi, mis mul endal lapsena täitumata jäid, olen vastanud ei. Kuid siiski leidub asju, mida ma seostan ideaalse lapsepõlvega ja mida minu plikapõlves lihtsalt ei juhtunud. Näiteks meeldib mulle koolivaheajal oma last jäätisega äratada. Ta võib vabalt võtta esimese asjana kapist jäätise ja hommikusöök tuleb pisut hiljem. Ma tahan, et ta tunneks hommiku helgust ja jäätis on ilus algus päevale. 

Üks suur soov mul lapsepõlves siiski oli: salamaja metsas. Mulle meeldis Otfried Preussleri raamatust väikese Nõia maja ning soovisin, et ka minul võiks olla midagi sellist, kuhu minna kogu maailma eest peitu. Mõni aeg tagasi leidsime ühe väikese mahajäetud majakese ja otsustasime, kui soojaks läheb, teeme seal jäätise peo. Selle suve kõige soojemal päeval korraldasime koos Renega pisikese pikniku ja enne seda sai ta ülesandeks otsida üles vana kohver, mis oli tulvil tema lemmikjäätiseid Ekselence. Kui meil on kodus kampsun või üks king kadunud, siis suure tõenäosusega jääb see pikaks ajaks kadunud asjade maale. Kuid kohvri koos Ekselence jäätistega leidis Rene kohemaid üles. Minu jaoks ei saanud ka kinnitust teooria, et lapsed söövad mõõdukalt magusat ja küsivad siis soolast peale. Meie kolm tundi kestnud jäätisepeol, mis kätkes ka fotoseeriat, sõi Rene ära viis jäätist. Nii poseerisin ma osadel kaadritel hoopis üksi, sest väike modell maiustas parasjagu maja taga. Selle pildiseeriaga olen täitnud ka ühe unistuse - teinud oma tütrele jäätisepeo metsamajas ja mis mind kõige enam rõõmustab - see kõik on pildile jäädvustatud.

PHOTOS: Meisi Volt

How Vacations Affect Your Happiness?

Coming back from travels always means mixed feelings for me. We were in London for long enough with Meisi, but still found that we could have done with another week, easy. Coming back to returning, there's nothing that brings me more joy than seeing my husband and child. My daughter Rene hugged me the whole evening, and that was probably her way of getting all the longing that had collected in her during that time, out of her system. 

Being back in Tallinn, I made the best decision - I'm not going to read Estonian news, blogs, or watch television for a week. I kept reading British publications, edited photos, and lived in my own bubble. In one way, back at home, but at the same time in London with the people we met, worked with, and who warmed our hearts with their kindness. When I told Meisi that I'm somehow sad and happy at the same time, she was of the opinion that it's a travel hangover. Indeed. There are so many impressions and at the same time, the mundane awaits at home. I love new flavours, nice food places about traveling, and I have one charming rule - I'll always go to a local store to buy something good. I could be really stingy. For example, I could fiddle with earrings and finally not buy them, only to spend a whole fortune on sweets shortly after. One of those shops was Thorntons where I left with two big boxes of chocolate and I added small bags with truffles to that. Upon seeing the receipt Meisi asked half jokingly if it wouldn't have been more reasonable to buy a pair of shoes. 

It was the nicest to realise in London that my travel companion is also lovely, understanding, and smart also on a longer journey. Meisi's hippie looks and curly red hair hide a reasonably analytical travel buddy whom we were never late with, and who was at her top form the whole trip. Now we're back and we have several cool projects to share with you. When writing these lines, it started thinking - how does coming back from a trip affect you, and what do you do so that the gloomy people of Tallinn wouldn't bring you down? It sometimes seems to me that by smiling alone you won't walk through life in Estonia. Once I told a complete stranger that she has a wonderful purse. She looked set me scared and finally thanked me. Something similar happened to my friend who complimented a stranger's coat on a tram. When I met fashion designer Sadie in the street in London, who was also wearing colourful adidas trainers, we got talking. Today we're friends on Instagram and we have swapped the first emails. The same happened to a woman who designs beautiful purses. I wonder if Estonians will ever mellow? And what should be done for that?

Reisilt tagasitulek tähendab minu jaoks segaseid tundeid. Me olime Meisiga piisavalt pikalt Londonis, kuid leidsime, et üks nädal oleks võinud veel vabalt ära kuluda. Tulles Eestisse naasmise juurde, siis miski ei tee mulle rohkem rõõmu, kui näha oma abikaasat ja last. Tütar Rene kallistas mind terve õhtu ja sellisel viisil voolas ilmselt välja kogu tema igatsus, mis minu äraoleku ajal oli vaikselt ta hinge pesa teinud. 

Olles tagasi Tallinnas, tegin parima otsuse - ma ei loe nädal aega ei Eesti uudiseid, blogisid ega vaata televiisorist kohalikke saateid. Lugesin jätkuvalt netist Briti väljaandeid, toimetasin Meisi tehtud pilte, vaatasin lemmikfilme ja elasin omas mullis. Ühtpidi toimetades kodus ja samas oli osa minust veel Londonis koos inimestega, kellega kohtusime, koostööd tegime ja kes oma lahkusega südame hellaks tegid. Kui kurtsin Meisile, et olen kuidagi nukker ja samas rõõmus, avaldas ta arvamust, et tegemist on reisipohmelliga. Tõepoolest. Muljeid on ju alati nii palju ja samas ootavad kodus ees argised tegemised. Reisimise juures armastan uusi maitseid, mõnusaid söögikohti ja mul on võluv reegel - lähen alati mõnda kohalikku toidupoodi, kust ostan üht-teist maitsvat. 

Ma võin olla õige kitsi. Näiteks veeretada käes mõnd kõrvarõngapaari ja jätta need lõpuks ostmata ning seejärel käia maiustuste eest välja terve varanduse. Üks selliseid poode Londonis on Thorontos, kust ma lahkusin kahe suure karbi šokolaadi kommidega ja ostsin lisaks veel väikseid kotte trühvlitega. Arvet vaadates küsis Meisi naljaga pooleks, kas paar kingi poleks olnud parem mõte. Kõige toredam oli Londonis avastada, et sinu reisipartner on ka pikemal teekonnal tore, mõistev ja tark. Meisi hipilik välimus ja kahus punased juuksed peidavad endas kainelt kaalutlevat reisipartnerit, kellega me ei hilinenud mitte kuhugi ja kes oli fotograafina terve reisi oma parimas vormis. 

Nüüd oleme tagasi ja meil on mitmeid projekte, mida sinuga jagada. Neid ridu kirjutades hakkas mind huvitama, kuidas mõjub sulle reisilt koju jõudmine ja mida teed selleks, et sind mornide inimestega Tallinn ei morjendaks? Vahel tundub mulle, et Eestis üksi naeratades läbi elu ei astu. Kord ütlesin Tallinnas ühele võhivõõrale naisele, et tal on imeline kott. Ta vaatas mind hirmunud pilgul ja vastas lõpuks: "Aitäh!". Umbes samasugune lugu juhtus mu sõbrannaga, kui ta võõrale trammis tema mantli kohta komplimendi tegi. Kui Londonis kohtusin tänaval moekunstnik Sadie`it, kes kandis samuti kollaseid adidaseid, hakkasime juttu ajama. Täna oleme Instagramis sõbrad ning esimesed e-mailid on vahetatud. Sama juhtus ühe daamiga, kes disainib stiilseid käekotte. Huvitav, kas eestlased kunagi leebuvad? Ja mida küll selleks tegema peab?  

PHOTOS: Stella, Meisi & Anneli

Perfect Baked Potato

Baked potatoes are an nice convenience food. An easy option when you put the potatoes in the oven quickly, do other things in the meantime, and a little before the potatoes are ready, in about 45 minutes, you mix the topping.

It's one of those dishes where the effort in cooking is inversely proportional to the satisfaction of eaters, aka usually the prawn and cottage cheese topped baked potatoes usually create a happy excitement in those tho eat. Stellarium picked a really easy and light lunch for this weekend from Tuuli Mathisen's blog. Wait, but why not breakfast or dinner?

What's needed? 

Prawn and cottage cheese topping: 

150g prawns  

300g cottage cheese 

100g thicker sour cream (e.g. Saaremaa's smetana) 

Fresh chopped dill 

Salt and pepper

How to prepare?  

First you should out the potatoes in the oven. Preparing them is easy. Evenly sized. Potatoes should first be properly washed, then pierce the potato skin a fork in a few places, rub the skin with oil, sprinkle with a little salt flakes and then put in the oven. The cooking time depends on the size of the potatoes, medium-sized potatoes take about an hour at 180-200 degrees. You can do other stuff meanwhile and also prepare the prawn and cottage cheese topping. Mix everything togerther, season with salt and pepper. When sarved, cut the potato in a cross, push the wedges open a bit and put the wanted amount of topping on each potato.

Explore Tuuli Mathisen's other recipes in her wonderful blog "Ise tehtud, hästi tehtud".

Ahjukartulid on mõnus mugavusroog. Selline lihtne variant, kui pistad kiirelt kartulid ahju, vahepeal toimetad rahulikult muid asju ning siis veidi enne kartulite valmimist, nii umbes 45 minuti pärast, segad valmis ahjukartulite jaoks sobiva kaste. 

See on just sedasorti roog, mille puhul toiduvalmistamisse panustamine on üsna pöördvõrdeline sööjate rahuloluga ehk siis reeglina tekitab kodujuustutäidisega mundris ahjukartul alati sööjates rõõmsa elevuse. Stellarium valis seekordse nädalavahetuseks Tuuli Mathiseni toidublogist eriti lihtsa ja kerge lõuna. Oot. Miks mitte hommiku- või õhtueine?

Mida sa vajad?

Kreveti-kodujuustutäidis:

50 g krevette 

300 g kodujuustu 

100 g paksemat hapukoort (nt Saaremaa Smetana) 

värsket hakitud tilli 

soola ja pipart

Kuidas valmistada?

Esmalt tuleks kartulid ahju pista. Ahjukartulite valmistamine on lihtne. Ühesuurused kartulid tuleks esmalt korralikult pesta, siis kahvliga kooresse mõned augud torkida, koor õliga kokku määrida, veidi soolahelbeid peale puistata ja siis ahju pista. Küpsemise aeg sõltub kartulite suurusest, keskmiselt tuleks arvestada umbes tunni ajaga ja seda 180-200 kraadise temperatuuri juures. Enne jõuab veel parajalt toimetada ja veidi aega enne kartulite valmimist võib valmis segada kreveti-kodujuustutäidise. See on imelihtne! Sega omavahel kõik täidise koostisained. Maitsesta soola ja pipraga. Serveerides lõika ahjukartuli küljele ristlõige, suru sisu veidi välja ja aseta igale kartulile paras ports kodujuustutäidist.  

Vaata Tuuli Mathiseni teisi retsepte tema värvikast blogist "Ise tehtud, hästi tehtud", mille leiad SIIT.

Girl Friday: Blooming Tale

The summer has officially started and this summer's series in Stellarium bears the name "Blooming Tale". If last year our summer series was called "Secret Garden", then this year we're continuing the close-to-nature theme and our photo series will talk about blooming. Soon the expression is used about women. For me, blooming associates with my mother. My mother always started blooming in the spring when she got to stick her fingers in the earth in the garden, and started redoing her flowerbeds. 

I remember the times in my childhood when I left home in the morning and returned in the evening and no flowerbed was the same. Mother always found something to change. She needed changes and they made her happy. Lately our flowerbeds have become more modest and mother busies less in the garden. Thinking about my mother, I decided to call this summer's photo series "Blooming Tale". An opening series of sorts is already "From Liberty with Love" (here) and a few days later we found the special rich exhibition of artificial flowers that I'm posing with at Covent Garden. There's a funny story to go with this photo series. If usually everyone was super kind with us in London and we were lucky with both strangers and acquaintances, then in the middle of the shoot I heard some passionate displeasure. When I'm doing a photo shoot, I normally switch everything else off, so it took a while before I realised that Meisi and I were the source of displeasure resulting in telling off. Namely one Mediterranean family was angry that we occupied the wagon of flowers for too long, and the daughter decided to tell everything that was on her mind. Her last words were: "Let us take photos for two minutes, then you can pose for another ten minutes!" When we finished, we left quietly snickering. If looks had killed, I wouldn't be writing these lines here. Anyway, I'm announcing our summer series "Blooming Tale" to be open now.

Outfit details:

Dress & coat: Pohjanheimo Couture

Shoes: Kate Spade

Jewelry: Givenchy, Monet, Pi-Ret Jewelry, vintage

Suvi on ametlikult alanud ja Stellariumi seekordne suveseeriate läbiv teema on "Blooming Tale" ehk "Õitsemise Lugu". Kui eelmisel aastal oli meie suviste pildiseeriate läbivaks teemaks "Salaaaed" ehk "Secret Garden", siis sel korral jätkame loodulähedusega ja meie pildiseeriad kõnelevad õitsemisest. Sageli kasutatakse ka naiste puhul väljendit õitsema. Minu jaoks seostub õitsemine oma emaga. Ta puhkes aastaid õitsele just kevadel, mil ta sai näpud mulda pista ja asus lillepeenraid ümber kujundama. 

Lapsena mäletan, et kui hommikul kodust välja läksin ja õhtul tagasi tulin, polnud lillepeenar iialgi seesama. Ema leidis alati, et midagi on vaja muuta. Ta vajas muutuseid ja need tegid teda õnnelikuks. Viimastel aastatel on meie lillepeenrad muutunud tagasihoidlikumaks ja ema asjatab aias vähem. Mõeldes oma emakesele, otsustasin suviste pildiseeriate teemaks valida õitsemise ja omamoodi avaseeria oli juba "From Liberty with Love" (fotod leiad siit). Ühel päeval leidsime Meisiga Covent Gardenis uidates selle spetsiaalse kunstlilledest koosneva väljapaneku, mille ees ma poseerin. Selle fotoseeriaga on ka lõbus lugu. Kui muidu olid kõik meiega Londonis erakordselt lahked ja meil oli õnne nii võõraste kui tuttavatega, siis keset seda pildiseeriat kuulsin äkki kirglikku riidlemist. Mul kulus mul pisut aega, kui sain aru, et mina ja Meisi olime need, kellega pahandati. Nimelt oli üks Vahemere äärest Londonisse seilanud perekond pahane, sest hoidsime lillevagunit liiga kaua kinni ja nii otsustas peretütar öelda meile ära kõik, mis tal meeles mõlkus. Enne, kui lillevaguni eest lahkusin, kriiskas ta: "Las meie pildistame nüüd ka siin kaks minutit, siis saate teie siin veel kümme minutit poseerida!" Kuna me olime lõpetanud, lahkusime vaikselt itsitades. Kuid kui pilk oleks tapnud, siis mina neid ridu siin ei kirjutaks.

PHOTOS: Meisi Volt

Instagram Inspiration: Pets At Weddings

This Instagram Inspiration collage is dedicated to an interesting combination - wedding and pet. If it's often that a wedding invite holds the sentence "Find a nanny for the children for the night!", then I think children and a reasonable number of pets give a wedding party a completely different going and mood. Depends on the theme and the party, of course. 

In these photos though, the wedded couple have invited the four-legged friends along, and I think these photos are absolutely charming.  True, when going through these images, I realised that it's easier to involve a dog in the photos, rather than a cat who obviously walks its own walks. Nevertheless I managed to find two purr-engines in this series for the cat lovers. What do you think about pets at weddings?

1-6. a_sweetpea_event_celebration 7. jenniferlindbergphotography
8-9. amybluestarphotography 10. zeeanna 11. lindeedaniel
12-13. weddingpaws 14. anahiweddings 15-17. everylastdetailblog
18. wedding_wire 19. weddingsbyyana 20. nationalvintageweddingfair
21. weddingpaws 22. missmooieventstyling

Seekordne Instagrami Inspiratsiooni kollaaž on pühendatud põnevale kooslusele - pulm ja koduloom. Kui sageli seisab pulmakutsel: "Lapsele paluks sel õhtul hoidja leida!", siis minu arvates annavad nii lapsed kui ka mõistlikus koguses koduloomad pulmapeole hoopis teise hoo, hingamise ja meeleolu. 

Sõltub muidugi teemast ja peost. Kuid nendel kaadritel on pulmapaar võtnud pildile ka pere neljajalgse sõbra ja fotod on minu meelest lummavad. Tõsi, lapates neid maalilisi kaadreid, pidin tõdema, et pulmapiltidele on lihtsam kaasata koer, kui kass, kes eelistab teatavasti omapead kõndida. Siiski õnnestus mul sellesse sarja leida kassisõprade jaoks kaks nurrumasinat. Kuidas suhtud sina sellesse, kui pulmapeol on kaasatud ka pere neljajalgne sõber? 

London Diary: Portobello Road Market

I started collecting vintage during the time most Estonians winced at the thought of stuff that's seen some good years. Today the word 'vintage' seems a bit too trendy, even worn out. The word is used by many and when I occasionally mention that I collect vintage, I get the answer that everyone does it! Usually that awakens the snappy Stella who responds: "I collected vintage with my mother already when most Estonians didn't know what the word means!"

When in London, it's impossible to look past the numerous markets for someone who collects vintage. So it's self-evident we spent a long day at Portobello Road market in London with Meisi. I didn't exactly need anything, but when we arrived, it seemed pretty soon that I have space in my suitcase for two 80s style silk dresses, Victorian age matchbox that can be made into a necklace, and well... Some accessories also came back with me. Meisi was a bigger shopper than me. True, when writing this post, she shouts: "I wasn't, really!" next to me. But anyway. Meisi also loves vintage and we enjoyed the day to the fullest. The whole buzz of Portobello is wonderul, the current takes you and then swallows you whole! See for yourself!

Ma hakkasin vintage`i koguma ajal, mil enamik eestlasti kirtsutasid aastaid näinud asjade peale nina. Täna tundub mulle sõna vintage pisut liiga moodne, isegi kulunud. See sõna on huultel paljudel ja kui ma aegajalt mainin, et kogun vintage`i, kuulen vastuseks: "Seda teevad ju kõik!" Tavaliselt ärkab minus sel hetkel nipsakas Stella, kes vastab: "Mina kogusin koos oma emaga vintage`i juba siis, kui enamik eestlasi ei teadnud, mida see sõna tähendab!"

Londonis viibides pole ühel vintage`i kogujal võimalik vaadata mööda erinevatest turgudest. Nii oli ilmselge, et veetsime Meisiga Londonis pika päeva Portobello tänavaturul. Mul polnud otseselt midagi vaja, kuid kui jõudsime kohale, tundus mulle õige pea, et minu kohvris on siiski ruumi kahele 80ndate stiilis siidkleidile, Victoria aegsetele tikukarbikestele, milest saab kaelaehted meisterdada ja noh ... Paar prossi ja kaelakeed rändas minuga samuti kaasa. Meisi oli minust suurem ostleja ... Tõsi, seda postitust kirjutades, hüüab ta kõrvalt: "Tegelikult ei olnud!" No olgu, kuidas oli. Meisi armastab samuti vintage`i ja me nautisime oma päeva täiel rinnal. Kogu Portobello melu on võrratu, see viib sind vooluga kaasa ja neelab endasse! Veendu ise!

PHOTOS: Meisi Volt

Urban Decay`s makeup "From Liberty with Love"

The makeup for the photo shoots in London was taken care by Urban Decay. I also managed to take part in Urban Decay's makeup trainings and their makeup artists are not lacking tips and tricks. Each brand definitely has their own hits. If you learn to use them smartly, the resulting makeup will be exceptional. My favourite makeup was done on the second day when makeup artist Kirsty did my makeup for the photo shoot in front of Liberty. If I normally tell the makeup artist that my signature makeup is a light eye, black winged eyeliner and red lips, I was quiet this time and observed how Kirsty sees me.  

Kirsty chose a unique light green eye makeup and nude lips for "From Liberty with Love" shoot. I've written about it before how for years I've had a hard time accepting my pale skin, but this time the pale skin got many compliments, which gave me confidence. Since the shoot was done in front of the flower shop of Liberty, the green matched wonderfully with the green backdrop of the shoot. If normally the makeup base is done first, then a lot of new age makeup artists don't do that any more. First, a lot of makeup will fall onto already done up face and secondly it's incredibly annoying to remove it without leaving traces. Urban Decay's new Weightless Complete Coverage Concealer gets my endless compliments, because it does magic with dark under-eyes. It was one of the products I picked from Urban Decay's endless assortment. Here's a collage of the products that Kirsty used when doing my makeup, and the process is seen in the photos. Our photo series "From Liberty with Love" came out last week and you can see it here.

Londonis tehtud pildiseeriate eest hoolitses sel korral Urban Decay. Lisaks õnnestus mul saada osa Urban Decay meigikoolitustest ning nende jumestajatel juba nippidest ja trikkidest puudu pole. Kahtlemata on igal firmal oma hitid. Kui õpid neid nutikalt kasutama, muudavad nad meigi iseäranis erakordseks. Minu lemmikuim jumestus sündis teisel päeval, kui meigikunstnik Kirsty Djajasaputra tegi mulle Liberty ees pildistamiseks fotomeigi. Kui ma tavaliselt teatan meigikunstnikule, et minu signatuurmeik on hele silm, must lainerijoon ja punane huul, siis sel korral olin vaikne kui hiir ja jälgisin, kuidas Kirsty mind näeb.

"From Liberty with Love" meigi jaoks valis Kirsty ainulaadse helerohelise silmameigi ja nude-toonis huuled. Ma olen varem kirjutanud sellest, kuidas mul on aastaid olnud raske oma valge (näo)nahaga leppida, kuid sel korral pälvis minu hele nahk palju komplimente, mis kinkis mulle omakorda enesekindlust. Kuna meie pildiseeria toimus Liberty lillepoe ees, haakus roheline silmameik omal kombel selle imelise rohelusega, mille pildiseerias taustaks valisime. 

Kui enamjaolt tehakse esimesena meigipõhi, siis paljud uue aja megikunstnikud seda enam ei tee. Esiteks variseb ohtralt lauvärvi jumestatud näole ja teiseks on äärmiselt tüütu seda jälgi jätmata ära korjata. Urban Decay puhul kiidan piiritult nende uudistoodet  Weightless Complete Coverage Concealer, mis teeb tumedate silmaalustega imet. Üks toodetest, mille Urban Decay lõputust assortiist endale valisin, on just see. Vaata kindlasti kollaaži toodetest, mida Kirsty mulle meiki tehes kasutas ja fotodelt saavad huvilised pisut aimu, kuidas meik sündis. Meie fotoseeria "From Liberty with Love" ilmus eelmisel nädalal ja seda näed siit. Mis on sinu lemmikuimad tooted Urban Decaylt?

PHOTOS: Meisi Volt