Sunday, March 29, 2015

Three Little Pics: The Cat Himself Knows

Spring is officially here, but winter still doesn't want to give up its crown. I see it the best when I look at my cat Kiskja (Predator) who demands wet food four times a day, eats dry food on top of that, and presses itself to sleep next to the warm oven. I found Kiskja six years ago from Nõmme. It was a dark October in every sense, and one night I went to Sõõriku baar (donut bar). When I got out of the car in the parking lot, I heard a cat complain-meow. I've saved about ten homeless cats and one dog in my life, and decided that moment that our family doesn't need any more animals at that moment. 

Besides, a year ago, all of my three cats had suspiciously disappeared at our country home. Later I found out that one local rich lady had poisoned cats with meat balls, because they went to her garden and can you imagine ... they left footprints! Thus I'd made a decision when I entered the donut bar - I'm not going to go check why another cat is meowing in the dark. An hour later I was back in the dark car park, and hear the same sad meow. I was about to sit in the car with my hard heart, when I decided to still go see what it was about. I walked around the car park and called for the cat, when a black kitten bravely walked towards me in the dark. I picked him up - it was skinny, wet, and not in a good shape overall. I took the cat home and decided we're finding him a home. But at the end of the day... he became our family member. I wanted to name him Tom (after Tom Barnaby in Midsomer Murders), but my husband pitched Beast, and that was that.


The longer I've had that cat, the more interesting it gets to observe his doings.When I go to the bathroom in the morning, he opens the door with his paw, sits on the rug, and looks at me with his big green eyes. When we started the repairs a while back, he forgot all about sleeping during the day, and was deeply convinved the ceilings are being painted for him. Thus he tried to attack the plastic that covered the furniture, and kept an eye on the workman. I can predict weather the best by him - when he is seeking warmth everywhere, and wants more food than normally, I know weather is still cold. If my cat could write, he could easily keep a weather blog. Sometimes I wish I could sleep through most days like a cat, but if I'm not reborn as a cat in my next life, gotta keep busy now. It's been a busy week, and I'll write about everything more precisely the coming week. The keywords for the new week are: perfume portrait, Guess and of course - Easter! Oh how time flies! New Year just came, and soon it's April... Take note - Midsummer soon, and then it's already Christmas.

PHOTOS: Meisi Volt

Kevad on ametlikult käes, kuid talv ei soovi veel oma krooni ega trooni loovutada. Kõige paremini saan aru, kui vaatan oma kass Kiskjat, kes nõuab neli korda päevas maitsvat ampsu konservist, sööb lisaks kuivtoitu ja seejärel surub end vastu kuuma ahju ja jääb sügavalt magama. Ma leidsin Kiskja kuus aastat tagasi Nõmmelt. See oli igas mõttes pime oktoober ja ühel õhtul läksin Sõõriku kohvikusse. Kui parklas autost väljusin, kuulsin ühte kassi kaeblikult kräunumas. 

Ma olen oma elus päästnud vähemalt kümme kodutut kassi ja ühe koera ning otsustasin sel hetkel, et rohkem meie pere loomi ei vaja. Pealegi oli aastake tagasi minu maakodus kahtlastel asjaoludel kadunud kõik minu kolm kassi. Hiljem sain teada, et üks kohalik rikas daam mürgitas kasse lihapallidega, sest need käisid tema aias ja kujutad ette ... jätsid jälgi! Seega olin Sõõriku kohvikusse astudes langetanud otsuse - ma ei lähe uurima, miks üks järjekordne kass pimeduses kräunub. Tund aega hiljem olin taas pimedas autoparklas ja kuulsin sedasama kassi kaeblikult näugumas. Olin kõva südamega autosse istumas, kui otsustasin siiski, et uurin, milles asi. Läksin parklasse jalutama ja hüüdsin: "Kiss-kiss!", kuniks astus mulle pimedusest vapralt vastu must kassipoeg. Võtsin ta sülle - ta oli kõhn, märg ja omadega täitsa läbi. Viisin ta koju ja otsustasime, et leiame talle pere. Kuid päeva lõpuks... Sai temast meie pereliige. Mina tahtsin panna talle nimeks Tom (Tom Barnaby järgi sarjast "Mõrvad Midsomeris"), kuid abikaasa pakkus nimeks Kiskja ja nii see jäi.

Mida kauem on mul kass olnud, seda huvitavam on tema tegemisi jälgida. Kui hommikul vannituppa lähen, teeb ta käpaga ukse lahti, istub vaibale ja uurib mind oma suurte roheliste silmadega. Kui meil algas hiljuti remont, siis unustas ta päeval põõnutamise ja oli sügavalt veendunud, et meie laed värvitakse just tema pärast. Seega üritas ta mööbleid kaitsvaid kilesid rünnata ja hoidis töömehel silma peal. Kuid ilmamuutusi oskan tema pealt kõige paremini ennustada - kui ta otsib igal võimalusel sooja kohta ja nõuab tavapärasest rohkem süüa, tean, et ilmad on jätkuvalt jahedad. Kui mu kass oskaks kirjutada, võiks ta vabalt pidada ilmablogi. Vahel soovin, et võiksin oma kassi kombel enamik päevi maha magada, kuid kuniks ma järgmises elus kassina ei sünni, tuleb tegutseda. See on olnud tegus nädal ja kõigest lähemalt kirjutan juba algaval nädalal. Uue nädala märksõnadeks on parfüümi portree, Guess, giveaway ja loomulikult lihavõtted! Oh, kuidas aeg lendab! Alles tuli uus aasta, kohe on käes aprill ... Pane tähele - varsti on jaanipäev ja siis juba jõulud.    
SHARE:

9 comments

  1. Neid pilte vaadates sai minus taaskord kinnitust ammune tõsiasi, et lemmikloom on pererahvaga sarnane - olete mõlemad ühtaegu suursugused ja samas õrnad... Eriti just keskmine foto on imeline - milline lähedus! Tegusat ja rõõmuküllast algavat nädalat!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Heh. Milline lähedus minu käsivarrega, kus olid hiljem hambajäljed! Ta on meil päris metsik. Vahel mõtlen, et nimi Kiskja oli ehk liiast, sest täpselt nii ta käitub.Tom oleks olnud ehk leebem variant.

      Delete
  2. Tore, kuidas avasid endast uue külje. Minul on ka kodus kass, punane kiisu ja samuti leitud. Sain kassi nii, et pakkusime nädalaks ajaks talle hoiukodu ja seejärel pidi ta edasi oma uude koju minema. Uues kodus selgus, et kassi ei tahetagi ja meie otsustasime, et jätame kassi endale. Sinust, kui kassisõbrast ma ei teadnud aga midagi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Enne, kui ma Kiskja leidsin, unistasin just punasest kassist. Sellisest nagu filmis "Hommikueine Tiffany juures". Mis Sinu hiirekuninga nimeks sai?

      Delete
  3. Kass valis Sinu Oma inimeseks. Ka minu kass tuli minu ellu ise, valis minu Oma inimeseks.
    Kassid on väga intelligentsed ja targad isiksused. Ta ei väljenda alati oma truudust lärmakalt nagu koer, aga kass on alati olemas Sinu jaoks ja Sinu kõrval, enamus aega elegantselt distansil, nii et ei muutu tüütavaks, samas kui tema inimese meel on kurb või tunneb ennast halvasti, on kass kohal oma kurrumise ja hüpnotiseeriva pilguga. Kass ei peagi muud tegema, kui kodus olemas olema, tema viibimine ruumis muudab õhkkonna majas koduseks ja hubaseks ja rahulikuks.

    Kiskja on samuti tõsise asjalikult morni näoga nagu minu kass :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kassi enam paremini vist portreteerida ei saagi :) Minu varasemad kassid on alati olnud hästi sõbralikud olnud, sellised, kes tulevad sülle ja nurruvad, kuid praegune kiisu on just selline nagu Sina kirjeldasid.

      Delete
  4. Meil on ka must kass, Aadu. Samuti hulkuripõlvest päästetud, oli veel õige pisike. Ei kujutagi elu ette, kui kassi pole.

    ReplyDelete

Blogger Template Created by pipdig