Gluten free thick buckwheat pancakes

Weekend is the best time to try out new recipes in the kitchen. To do that, Stellarium invites over lovely food bloggers who are helpfully willing to share their melt-in-the-mouth recipes with my readers. The first guest blogger is Andrus from SunBite and I chose gluten free thick buckwheat pancakes out of his abundant collection of recipes. Have fun trying it out!

 Andrus writes: "Pancakes definitely have an important place in our food culture, being one of the most popular breakfasts. Making pancakes without egg and wheat flour has been a real challenge for a long time. It's not as much a question about taste, but they've always seemed to fall apart, and sometimes the result has resembled something close to porridge. It makes for some defiance and fun when it's claimed after breakfast: "daddy,but this is not a pancake!". The tests of the last few weeks have been fruitful, and I'm finally very happy with the result."

What's needed?  

2 dl buckwheat flour 
2 dl almond milk 
1 tsp apple vinega 
1 tbsp flax meal 
2 tsp coconut sugar, a pinch of salt 
1 tsp baking powder (modest, not heaped) 
2 tbsp coconut oil, melted  

How to prepare?  

1. Mix all the dry ingredients in a bowl (flour, sugar, salt, and baking powder). 2. In another bowl, mix together almond milk and apple vinegar, then stir in the flax meal that's been mixed with 5 tbsp of water before. Finally add coconut oil. It would be good if milk was room temperature, then the coconut oil won't clump or go hard. 3. Pour the mix in the second bowl into the first one and stir it through properly. 4. Cook the pancakes for about 1,5 minutes from one side, and 1min from the other. One pancake is about 1,5 tbsp of dough, and I cook them on a bit higher than medium temperature. As always, let the pan heat up properly before putting the pancake mix on it. 5. Serve with your favourite jam, berries, fruit or maple syrup. Inspired by American kitchen - peanut butter goes really well with maple syrup.  

Read other healthy vegan recipes by Andrus at SunBite.ee

Gluteenivabad paksud pannkoogid tatrajahust 

Nädalavahetus on parim aeg köögis uute retseptide katsetamiseks. Selleks puhuks kutsub Stellarium külla tublisid toidublogijaid, kes on lahkesti nõus oma suus sulavaid retsepte minu lugejatele jagama. Esimena palusin külalisblogijaks Andruse blogist SunBite ja valisin tema rikkalikust retseptikogumikust välja gluteenivabad paksud pannkoogid tatrajahust. Head katsetamist!

Andrus kirjutab nii: "Pannkookidel on kindlasti tähtis koht meie söögikultuuris, olles üks populaarsemaid hommikusööke. Pannkookide tegemine ilma muna ja nisujahuta on olnud juba päris pikalt korralik väljakutse. Maitses polegi nii väga küsimus olnud, aga nad on alati kippunud väga ära lagunema ja on teinekord lõpuks mingisugust pudrumoodi asja meenutanud. Trotsi ja nalja rohkelt, kui hommikusöögi peale öeldakse naerdes, “issi, see ei ole ju pannkook!”  Viimase paari nädala katsetused on vilja kandnud ja olen lõpuks tulemusega väga rahul."

Mida sa vajad?

2 dl tatrajahu 
2 dl mandlipiima 
1 tl õunaäädikat 
1 spl linajahu + 5 spl vett 
2 tl kookossuhkrut näpuotsaga soola 
1 tl küpsetuspulbrit (tagasihoidlik, mitte kuhjaga) 
2 spl kookosõli sulatatud kujul

Kuidas valmistada?  

 1. Sega ühes kausis kõik kuivained (jahu, suhkur, sool ja küpsetuspulber).   2. Teises kausis sega mandlipiim ja õunaäädikas ning seejärel sega sinna juurde ka linajahu mix veega (segatud 5 spl veega varem). Lõpuks sega sinna juurde ka kookosõli. Hea oleks, kui piim on toasoe, siis ei lähe kookosõli tükki, ega kõvaks. 3. Kalla teise kausi segu esimesse kaussi ja sega hoolikalt läbi.  4. Küpseta pannkooke ühelt poolt umbes 1.5 minutit ja teiselt poolt 1 minut. Ühe pannkoogi suurus on umbes 1.5 spl tainast ja küpsetan neid natukene üle keskmise kuumusega pliidil. Nagu ikka pannkooke küpsetades lase pann enne korralikult kuumaks, kui sinna tainast kallad.  5. Serveeri oma lemmikmoosi, marjade, puuviljade või vahtrasiirupiga. Ameerika köögist inspireerituna sobib vahtrasiirupiga koos väga hästi maapähklivõi.

Loe Andruse teisi tervislikke täistaimetoidu retsepte vaata neid leheküljelt SunBite.ee 

Girl Friday: Brooches Are a Girl's Best Friend

I read a title some time ago "Brooches are back in fashion!" and smirked with slight irony, because I've worn brooches for years and years and years. I really don't care whether a brooch is en vogue or not, because it happens to be the most elegant accessory I know. I've always admired Jacqueline Kennedy's style, and the hero of this post is a brooch on my waist.

Of course I like the high-waist black pencil skirt and stripy shirt, but the outfit got lively for me when I placed a brooch on the left side of my waist just before rushing out. I'm always taken by slight confusion before leaving home. I stop in the middle of the room and think whether I have everything I need. Exactly during this moment of absent-mindedness I grabbed my Franklin Mint brooch (You can read about how I bought the brooch here), which is made after the original Jackie Kennedy had. The most stylish First Lady of America brought this brooch in 1962 when she visited London. Jackie wore this brooch on dresses, suits, and hair. Occasionally she would wear it on her waist. So, inspired by Jackie, I wear brooches on the waist. Next I'll try it in my hair. It's nice when a lady has goals in her life... Have a light-minded Friday, everyone!

Outfit details:

Skirt: Zara

Brooch: Jackie Kennedy Sunburst Star Pin Brooch by Franklin Mint

Necklace: Pi-Ret Jewelry "Pearl Ball Necklace"

Earrings: Christian Dior

Tote: Michael Kors "Miranda Large Leather Tote"
Hat: vintage Harvé Benard 
Shoes: Office

Lugesin mõni aeg tagasi pealkirja: "Prossid on taas moes!" ja muigasin kerge irooniaga, sest ma ise kannan prosse aastaid, aastaid ja aastaid. Mulle tõesti ei lähe korda, kas pross on moes või mitte, sest tegemist on kõige elegantsema aksessuaariga, mida ma tean. Ma olen alati imetlenud Jacqueline Kennedy stiili ja riideid ning selle postituse kangelane on pross minu vöökohal.

Loomulikult meeldib mulle ka see kõrge pihaga must pliiatsseelik ja triibuline pluus, kuid minu jaoks muutus kogu riietuse üldmulje elavaks just siis, kui asetasin vahetult enne kodust välja ruttamist vasakule vöökohale oma prossi. Mind haarab enne kodust lahkumist alati kerge segadus. Ma jään keset tuba seisma ja mõtlen, kas kõik on kaasas? Täpselt sellise hajameelse hetke ajendil haarasin kaasa oma Franklin Minti prossi, mis on tehtud Jackie Kennedy originaalehte järgi (kirjutasin prossi ostmisest siin). Ameerika kõige stiilsem esileedi ostis selle 1962. aastal, kui käis Londonis. Jackie kandis seda prossi nii kleitidel, kostüümidel kui ka soengutes. Aegajalt sättis ta prossi aga hoopis vöökohale. Just Jackiest inspireerituna kannan prosse samuti just vöökohal. Järgmiseks plaanin selle oma soengusse sättida. Tore, kui naisel on elus eesmärgid ... Kerglast reedet kõigile! 

PHOTOS: Meisi Volt

Peek Inside: Clarins "Instant Light Lip Comfort Oil"

For a month now I've suffered from very dry lips. I don't use the word "suffer" lightly, but very consciously, because I've been in a real trouble. My bedside table holds legendarily good lip products that I've previously praised and used, used and praised, but they've been no help this time. It's the definition of toil to go to bed with slightly sore lips and discover that the lip balms that have used before, only temporarily soothe this time.

I'm well aware that dry lips are, among other things, caused by too low water consumption and I've probably sinned with too much coffee and too little water. When I started properly drinking water again about a week ago, it didn't do much any more. Mother has always told me to change shampoos and conditioners, because hair has a tendency to get used to products. Be it a myth or not, I got my lips back on track when I changed my lip balms to the new lip oil by Clarins. Namely, the 2015 spring collection of Clarins holds an interesting new product that has a really consoling name "Instant Light Lip Comfort Oil". It's a rich lip oil that among other things contains jojoba oil, mirabelle and hazelnut oil. The Clarins lip oil has a pleasant light scent that works for me perfectly. But most importantly, despite the fact that it's an oil, it doesn't get unpleasantly oily and it's by no means sticky. It could be compared to a light lip gloss that stays on for a long time. When I applied it in the evening, it had nicely absorbed by the morning and my lips were soft again. I've carried this life saver in my bag for a week and it seems that dry lips are a thing from the past. I've also used the lip oil when doing make-up. It's the first thing I apply when starting the make-up, and when it's time for lipstick, lips are miraculously soft. "Instant Light Lip Comfort Oil" by Clarins should be available in Eestonia soon, and there are two tones in the selection: "01 Honey" and "02 Raspberry". The first one will be in permanent collection, but slightly shaded Raspberry will be limited edition only. Lip oils by Clarins have gathered great momentum in the world and for example, on the website of Nordrstom, Clarins "02 Raspberry" lip oil is already sold out. Bravo, Clarins. "Instant Light Lip Comfort Oil" is a real jackpot!

Viimased kuu aega olen vaevelnud väga kuivade huulte käes. Ma ei kasuta kergekäeliselt sõna "vaevlema" vaid vägagi teadlikult, sest olen olnud tõeliselt hädas. Minu öökapil lebanud legendaarselt head huuletooted, mida olen varem kiitnud ja kasutanud, kasutanud ja kiitnud, pole mind enam aidanud. Ebameeldiv on minna magama kergelt valulike huultega ja avastada, et huulepalsamid, mis varem töötasid, pakuvad hommikuks vaid lühiajalist leevendust. 

Ma olen hästi kursis, et kuivad huuled tulevad muu hulgas ka vähesest vee tarbimisest ja ilmselt olen patustanud kohviga liiga palju ning vett joonud liiga vähe. Aga kui hakkasin nädalapäevad tagasi vett korralikult jooma, ei aidanud see mind oluliselt rohkem. Ema on mulle õpetanud, et vahetaksin ikka šampoone ja palsameid, sest juustel on komme toodetega ära harjuda. On see müüt või mitte, mina sain oma huuled korda siis, kui vahetasin oma huulepalsamid Clarinsi uue huuleõli vastu. Nimelt sisaldab Clarinsi aasta 2015 kevadkollektsioon põnevat uudistoodet, mis kannab õige lohutavat nime "Instant Light Lip Comfort Oil". Tegemist on rikkaliku huuleõliga, mis sisaldab muu hulgas jojoba, kollase ploomi ja sarapuupähkli õli. Clarinsi huuleõlil on meeldiv ja kerge lõhn, mis sobib mulle ideaalselt. Hoolimata sellest, et tegemist on õliga, ei jää see huulel ebameeldivalt õline ja samuti pole ta kuidagi kleepuv. Pigem võiks seda võrrelda kerge huuleläikega, mis püsib pikalt huultel. Kui panin Clarinsi õli õhtul huultele, oli ta hommikuks kenasti imendunud ning huuled lõpuks ometi pehmed. Olen seda elupäästjat terve nädala kotis kaasas kandnud ja näib, et kuivad huuled on minevik. Samuti olen huuleõli kasutanud meiki tehes. See on esimene asi, mille kannan end meikima asudes huultele ja kui saabub aeg huulepulk peale kanda, on huul selleks imeliselt pehme. Kohe-kohe peaks Clarinsi "Instant Light Lip Comfort Oil" jõudma ka Eestis poelettidele ja valikus on kaks tooni: "01 Honey" ja "02 Raspberry". Kui esimene jääb püsivalikusse, siis kerget tooni andev Rasberry on vaid limiteeritud koguses. Maailmas on Clarinsi huuleõlid juba kõvasti populaarsust kogunud ja näiteks Nordstromi lehel on "02 Raspberry" huuleõli sootuks otsas. Braavo, Clarins. "Instant Light Lip Comfort Oil" on tõeline jackpot!

Three Little Pics: Blue, Black And White

This afternoon I left home in such rush that I forgot my phone. Usually I pick a soundtrack for the day on my phone - some film or music piece that creates mood and gets me going. Now I had to manage with what the surroundings had to offer. And I heard birdsong on the way and discovered Tallinn old town to be nicely empty. The masses seem to have left town before the Independence Day, there was half the number of cars and people. The sun peeked from behind the clouds and a festive feeling could be felt in the air.

24 February means having lunch and talking for a long time for our family. I find it really important because I want my daughter to learn to love her come country and to feel joy on our Independence Day. Sometimes I tell her that freedom is a great thing, but my daughter is too young to understand those words. Last year I was at the presidential reception on Independence Day as a journalist (read and look at the photos here) and all the days before were so busy that a walk in the old town would have been unthinkable. All the sweeter the day you forget your smartphone at home, walk past flower sellers, buy parents some flowers and prepare for the big day. I wish everyone a beautiful celebration and recommend warmly - leave your phone at home. Time flows differently. And it's a gift in itself. But what shall the new week bring? There's a new section in Stellarium where I give away and review a product that's not on sale in Estonia yet. Meisi and I celebrated the birthday month by both getting our hair done. Meisi's hair and hair talk can be checked out already this week! For tomorrow's Independence Day, I will post three outfits that throughout the times will add up to blue, black, and white.

 Lilac - Losing My Mind

Stellarium & Pi-Ret Jewelry present: "Little Black Necklace"

Kevade esimesed triibulised

Täna pärastlõunal jooksin kodust nii suure kiiruga välja, et jätsin oma mobiiltelefoni koju. Tavaliselt valin mobiilist ise oma päevale soundtracki - mõne filmi või muusikapala, mis tekitab meeleolu ja annab hoo. Kuid nüüd pidin leppima sellega, mida ümbrus mulle pakkus. Ja tõepoolest - ma kuulsin teel olles linnulaulu ning avastasin Tallinna vanalinna mõnusalt tühjana. Vabariigi aastapäeva eel olid kõik massid linnast minema voolanud, autosid oli poole vähem ja inimesi samuti. Päike piilus pilve tagant ning tundsin õhus pidupäeva hõngu. 

 24.veebruar tähendab meie perele seda, et me võtame minu vanemate juures lõuna ja räägime pikalt juttu. Ma pean seda äärmiselt oluliseks, sest soovin, et minu tütar õpiks oma kodumaad armastama ja tunneks rõõmu vabariigi aastapäevast. Vahel räägin talle, et vabadus on suur asi, kuid mu tütreke on veel liiga väike, et neid sõnu mõista. Eelmisel aastal olin ajakirjanikuna Vabariigi aastapäeval Pärnus presidendi vastuvõttu kajastamas (kirjutasin sellest siin) ja kõik eelnevad päevad olid nii kiired, et jalutuskäik vanalinnas oleks tundunud mõeldamatu. Seda magusam on päev, mil unustad maha nutitelefoni, jalutad mööda lillemüüjatest, ostad kimbu lilli ja valmistud pidupäevaks. Soovin kõigile ilusat Vabariigi aastapäeva ja soovitan soojalt - jäta vahel telefon koju. Aeg voolab siis teisiti. See on kingitus omaette. Kuid mida toob uus nädal? Stellariumis on oodata uut rubriiki, lisaks loosin välja ja arvustan üht põnevat toodet, mis pole Eestis veel poelettidele ilmunud ning blogi sünnipäevakuud tähistasime fotograaf Meisiga nii, et mõlemad saime uue soengu. Meisi soengut ja juuksejuttu sinna juurde saad juba sel nädalal lugeda! Homse Vabariigi aastapäeva raames avaldan aga kolm outfiti pilti, mis läbi aegade teevad kokku sinimustvalge.

Girl Friday: 555 Shades of Blue

There's nothing nicer than a mother who collects hats! One day my dad complained with a deep sigh that have more than twenty summer hats alone - he had counted them. Mum added cheerily that there are as many felt hats... Was it dad's reproaching face, or a spur of the moment, or a mixture of both, but anyway my mum gave some of her hats to me. I'm wearing the first one of them in this post, and I'll show the others to you soon. 

This The Field Company vintage hat was nicely packed in a round hat box with angels on it, and wrapped in light paper. I brought the new hats home and started fitting them with different clothes. A long journey of the day can conclude in an evening fast when fitting clothes... In addition to the hat, the second star of this post is undoubtedly my big scarf that can be worn two ways - the scarf is blue from one side and purple from the other. It seems that my love for purple has carried on into this year. As soon as the weather gets warm enough, I can wear this scarf instead of a coat. And more and more I'm enjoying the 555 shades of colour blue. This lumpy Michael Kors bag is no exception - the blue colour makes it royal for me.

Outfit details:

Hat: The Field Company 

Scarf: vintage
Jacket: Walter

Trousers: Christian Dior

Bag: Michael Kors

Shoes: Office

Earrings: Pi-Ret Jewelry "Isabel On The Moon"

Watch: Daniel Wellington "Grace London"

Pole midagi toredamat, kui kübaraid koguv ema! Ühel päeval kurtis isa sügava ohkega, et meil on kodus suvekübaraid juba ainuüksi üle kahekümne - ta olevat üle lugenud. Ema lisas rõõmsalt, et viltkübaraid on umbes sama palju ... Kas see oli isa etteheitev pilk või ema hetkeemotsioon või hoopis segu mõlemast, igatahes kinkis ema mulle ära paar oma kübarat. Esimene nendest on tänases postituses ja teisi näitan lähiajal. 

See kübar oli kenasti pakitud ümmargusse kübarakarpi, mida kaunistasid inglid ja peakattel oli isegi kerge paber ümber. Tõin oma uued kübarad koju ja asusin neid erinevate riietega sobitama. Peab mainima, et pikk päevatee võib riideid proovides õige kiiresti õhtusse jõuda ... Mis veel? Lisaks kübarale on selle postituse vaieldamatu täht minu suur sall, mis on  kahtpidi kantav - ühelt poolt on sall sinine ja teiselt poolt lillakas. Näib, et ka sellesse aastasse on kandunud üle minu armastus lillade toonide vastu. Kohe, kui ilmad lähevad soojemaks, saan seda salli kanda ka mantli asemel. Aina rohkem naudin riietuses sinise värvi 555 erinevat varjundit. See märsina tunduv Michael Korsi kott pole samuti erand - just tumesinine toon teeb ta minu jaoks kuninglikuks.

PHOTOS: Meisi Volt

Sea Of Shoes - Independence Day

The shoe post of this week is in the flag colours of Estonia to celebrate the nearing Independence Day. Estonian flag colours are blue black and white, and I've chosen the shoes in those colours. When I was browsing shoes for this post, I found myself from thinking about the colours in my wardrobe. It turns out, blue and black shoes are the winners.

 I'm going to share a tip with you that I've found useful when navigating through webshops lately. When I've piled the shoes in the basket, I'll have a look in the closet to see if there are any similar shade or cut shoes there already. I've noticed that after doing that I've refrained from buying yet another pair, and it's pure joy for the wallet! True, this post holds a real temptation in the form of Julian Hakes shoes, which could easily serve as a living room decoration... What colour shoes dominate your wardrobe and how do you overcome the temptation when you surf the waves of webshops?

1. Casadei

2. Julian Hakes Mojito

3. Gianvito Rossi

4. Toga Pulla

5. Gianvito Rossi

6. Casadei

7. Sergio Rossi

8. Abigails Third Party 

9. Jil Sander Navy 

10.  Irregular Choice Floxy 

11. Gianvito Rossi

12. McQ Alexander McQueen

Selle nädala "Sea Of Shoes" postitus on läheneva Eesti Vabariigi aastapäeva puhul meie lipuvärvides ehk valisin siia sinised, mustad ja valged kingad. Kui otsisin tänasesse postitusse erinevaid kingi, jäin mõttesse: millised värvid valitsevad minu kingariiulil? Tuleb välja, et võitjana väljuvad mustad ja sinised kingad. 

Jagan siinkohal nipi, millest olen viimasel ajal netikaubamajades šopates lähtunud. Kui olen kingad korvi ladunud, vaatan kodus, kas mul pole juba sarnase värvi või lõikega kingi. Olen pannud tähele, et pärast põgusat pilku garderoobi kingariiulile, jäävad sageli kingad ostmata ja minu rahakotile see ainult meeldib! Tõsi, selles postituses on minu jaoks tõeliseks kiusatuseks Julian Hakes`i kingad (nr.2), mis võiksid vabalt elutoa riiulil kaunistuseks olla ja kuidas küll oleks nendes kõndida!? Mis värvi kingi leidub sinu gareroobis kõige rohkem ja kuidas saad üle kiusatustest, kui netipoodides surfad?  

Instagram Inspiration - "Don't bring flowers"

PHOTO: Flowersociety

The effect of friends can be incredibly big. Despite the fact that my mother really loves flowers, and she's grown them in plenty in the garden, I haven't inherited the blood of a trustworthy gardener from my mother. I didn't really care for cut flowers much either. Once I even wrote on the birthday invite "Don't bring flowers", and it seemed crazy funny to me, because that sentence is rather associated with funerals.

The only flowers I've loved having at home, are orchids. I can mess around with them, give them bath, fertilise them. But then something happened. My friend really loves flowers and once I went to her birthday, I bought her a big bouquet of cream roses. I remember looking at them in the cab until I looked and thought it's a really nice bouquet! So found cut flowers a way into my world. Today I have my own ladies on Viru Street in Tallinn, whom I buy can always get fresh flowers from. Nowadays I sometimes make bouquets at home myself, and if you're lucky, you can soon see a vase holder I made. Until then, enjoy Instagram Inspiration which almost bring flowers on the table to the readers.

PS! Don’t forget Stellarium’s Instagram, that can be found here.

1-2. Flowersociety

3. Flowersbybreige

4-5-6. Jardinebotanic

7-8-9. JoFlowers

10-11-12. Euphoricflowers

13-14-15. Tulipinadesign

16-17-18. Afloralfrenzy

19-20. Amy_merrick

21. Studiochoo

22. Saipua

Sõbrannade mõju võib olla erakordselt suur. Hoolimata sellest, et mu ema armastab väga lilli ja on neid aias alati ohtralt kasvatanud, ei ole mina pärinud oma ema ustava aedniku verd. Samuti ei läinud mulle pikka aega lõikelilled korda. Ükskord kirjutasin sünnipäevakutsele alla: "Lilli mitte tuua!" ja see tundus mulle pööraselt lõbus, sest see lause seostub pigem matustega.

Ainsad lilled, mida ma oma kodus olen alati väga armastanud, on orhideed. Nendega võin ma mässata, neid vannitada ja väetada. Kuid ühel päeval kõik muutus. Minu sõbranna armastab väga lilli ja kord, kui tema sünnipäevale sõitsin, ostsin talle suure kimbu kreemikaid roose. Mäletan, kuidas neid taksos vaatasin ja vaatasin, kuniks vaatasin, et on ikka vast üks ilus kimp! Nii jõudsid lõikelilled ka minu maailma. Täna on mul Tallinnas, Viru tänaval kindlad prouad, kelle käest saan alati värsked lilled. Nüüd teen kodus vahel ise mõne kimbu valmis ja kui hästi läheb, siis näed õige pea üht minu isetehtud lillevaasihoidjat. Seniks nautige Instagrami Inspiratsiooni, mis toob kõigile lugejatele justkui lilled laua peale. Ära unusta ka Stellariumi Instagrami, mille leiad SIIT.

Tähelepanu! Kõigi lugejate vahel, kes jagavad seda postitust ja kirjutavad kommentaariumisse, millised on nende lemmikuimad kontod Instagramis, loosin 25.veebruaril välja ühe lillelise üllatuse The Body Shopilt! 

Loos on lõppenud! Üllatuse The Body Shopilt võitis MAria! Hea võitja! Palun kirjuta: info@stellarium.ee

My Tips & Tricks: How to Do Winged Eyeliner?

My signature make-up settled quite early, and some of they stars of Hollywood's golden era are "to blame" for that - Marilyn Monroe, Birgitte Bardot, and Audrey Hepburn. My mum also played a part in this. What connects her and the previously mentioned stars, is the same little black line, that has become the main feature of my signature make-up. We're talking about the black eyeliner.

Many women complain that they don't know how to make a perfect line with the eyeliner, and it ends up behind their ear. I started using black eyeliner at the age of 18, and the first attempts weren't as successful as today. To draw a perfect line with the eyeliner, you need a steady hand and good tools. I think there is no product I haven't tried throughout the years - starting from regular eye pencils, finishing with all sorts of brushes and wet eye shadows. And even so I always go back to two products - Precision eyeliner by Aden, and Maybelline's 'Master Precise' (review here). They're both exceptionally high quality, stay a long time, and the price is also important - they're both wallet-friendly.

Here are five tips for a winged eyeliner on your eye:  

1. Liner sets better on primer or creamy eye shadow. If you want the eyeliner to stay on longer and better, apply a thin layer of primer on your eyelids. Creamy eyeshadows often substitute primer for me, so give them a try.  
2. If you don't have the steadiest hand, grab a gray eye pencil for help to draw a draft first. Perhaps you even like the lighter line more? You decide!  
3. If you still want to go for the Birgitte Bardot cat eye, draw on top of the gray line with black eyeliner.  
4. Start from the inner corner of the eye, and move outwards. If you feel your hand is unsteady, take a pause, and continue.  
5. Now everything depends on how long you want the liner to be. If you prefer longer and sharper line, draw a triangle in the corner of the eye, and fill it lightly with the liner. Be patient! When you don't succeed in the first ten times, the next five will surely be a success!

Before I get busy with the eyeliner, I always create a flawless make-up base on my face, and I always wear corrector under my eye. Creamy eyeshadows from Maybelline, Chanel, Shisheido, and Lancome have become irreplacable for me. Creamy eyeshadow works as a primer, in addition for creamy eyeshadows, I have different eyeshadow palettes. Shisheido and Dior are in majority, because they last a long time, and they stay on exceptionally well. Another part of my signature make-up is a rosy cheek. I think I've been happily rosy-cheeked for years, and I like how bright pink gives a happy glow. That especially when I've used a light bronzer before. I don't have a concrete favourite among lipsticks. I'm always ready to try different shades, but the safest options are always red, fuchsia, and light pink. These photos were taken by Meisi a few weeks back, when we had a "Girl Monday", meaning we went to the hairdresser's together, went for food, and talked about the interesting challenges ahead of us in the near future.

Minu signatuurmeik kujunes välja õige varakult ja selles on "süüdi" mitmed Hollywoodi kuldajastu staarid nagu Marilyn Monroe, Jayne Mansfield, Brigitte Bardot ja Audrey Hepburn. Väiksemat rolli ei mängi ka minu ema, keda ühendab eelmainitud staaridega seesama väike must joon, mis on saanud minu siganuurmeigi peamiseks osaks. Jutt käib ikka mustast lainerijoonest.

Paljud naised kurdavad, et nad ei saa silmal lainerijoonega hakkama ja see lõppeb neil tavaliselt kõrva taga. Ise asusin musta lainerit kasutama juba 18aastaselt ja minu katsetused polnud esialgu küll sama edukad kui täna. Selleks, et teha silmale täiuslik lainerijoon, peab olema kindel käsi ja head vahendid. Ma arvan, et ei ole ilmselt toodet, mida ma pole aastate jooksul testinud - alates tavaliselt mustast silmapliiatsist lõpetades kõikvõimalike pintslite ja märjalt kasutatavate lauvärvidega. Paraku olen alati jõudnud tagasi kahe tooteni - üks nendest on Adeni Precision lainer ja teine Maybelline`i "Master Precise". Mõlemad on äärmiselt kvaliteetsed, püsivad kaua silmal ja vähem tähtis pole hind - tooted on rahakotisõbralikud. 

Siin on viis nippi, kuidas teha ilus lainerijoon:

1. Lainer kinnitub paremini primerile või kreemjale lauvärvile. Kui soovid, et lainer pikemalt ja hästi püsiks, kata silmale enne õhuke kiht primerit. Kreemjad lauvärvid asendavad minu jaoks sageli primerit, seega võid proovida neid.

2. Kui sul pole kindel käsi, võta enne appi hall silmapliiats, millega joonista silmale mustand. Võibolla meeldibki sulle rohkem heledam joon? Otsusta ise! 

3. Kui sa soovid ikka Brigitte Bardoliku kassisilma, siis joonista halliga tehtud joon musta laineriga üle. 

4. Alusta silma seest ja liigu pliiatsiga väljapoole. Kui tunned, et käsi pole kindel, tee korraks paus ja jätka seejärel. 

5. Nüüd sõltub kõik sellest, kui pikka lainerijoont sa soovid. Kui eelistad pikema ja teravama otsaga joont, siis joonista silma kolmnurk ja täida see kergelt laineriga. Ole kannatlik! Kui esimesed kümme korda ei õnnestu, siis järgmised viis õnnestuvad kindlasti! 

      

Enne, kui laineriga mässama asun, loon näole veatu meigipõhja ja kasutan alati silma all valgustpeegeldavat pliiatsit. Asendamatuks on saanud kreemjad lauvärvid, mida mul on nii Maybelline`ilt, Chanelilt, Shisheidolt kui ka Lancome`ilt. Kreemjas lauvärv on sageli ka primeri eest, sest kasutan erinevaid lauvärvipalette. Kõige rohkem ilmselt Shiseidolt ja Diorilt, sest nende lauvärvi eluiga on pikk ja nad püsivad silmal erakordselt kaua. Teine osa minu signatuurmeigist on roosakas jume põskedel. Arvan, et olen rõõmsalt roosapõskne olnud aastaid ja aastaid ning mulle meeldib kirgas ja värske jume. Eriti kui olen all kasutanud kerget päikesepuudrit. Huulepulkadest ei ole mul konkreetset lemmikut. Olen valmis alati erinevaid värve katsetama, kuid kõige kindlam valik on punane, fuksia ja heleroosa. Need fotod tegi Meisi, kui meil oli paar nädalat tagasi "Esmaspäev tüdrukutele"ehk käisime koos juuksuris, söömas ja arutasime läbi põnevaid väljakutseid, mis meid lähiajal ees ootavad.  Räägi nüüd sina! Milline on ilutoode on osa sinu signatuurmeigist?  

PHOTOS: Meisi Volt

Stellasport Giveaway. Open Worldwide!

Stellasport came to Estonia exactly in February, which is when Stellarium is celebrating its third birthday. I can announce that two Stellasport pieces will be given away to celebrate that. I have many clothes from Stellasport, which are incredibly comfy, and also get a lot of compliments. You have the chance to choose a sporty handbag.

Namely, Stellarium will give away two Stellasport bags - first one like the sun, StellaSport Sea Sack and the other one is a spacious StellaSport Tote. Each sunny day gives me more and more the feeling that spring is by the door and knocking. What would be nicer than stepping into spring with a new stylish bag? We'll announce the winner on 5 March.

How to win?  

To win, you have to like Stellarium on Facebook, and additionally you have to follow Stellarium on Instagram. Choose which bag you want, and write underneath the post the name of the bag, and what you associate with adidas.  

Press 'like' on Stellarium's Facebook page HERE. 
You can join Stellarium's Instagram HERE.  

I'm wishing everyone a beautiful interlude to spring!

WINNERS:

StellaSport Tote - Ave
StellaSport Sea Sack - Unknown

Info: stella@stellarium.ee

StellaSport Sea Sack 

Stellasport Tote

Stellasport jõudis Eestisse täpselt veebruaris, mil Stellarium tähistab oma kolmandat sünnipäeva. Sel puhul teatan pidulikult, et loosin välja kaks Stellaspordi kollektsiooni kuuluvat taiest. Mul on mitmeid Stellaspordi rõivaid, mis on võrratult mugavad ja koguvad ka komplimente. Sinul on aga võimalik valida endale sportlik käekott.

Nimelt jagab Stellarium kingiloosi käigus ära kaks Stellaspordi kotti - esimene neist nagu päike - Stellasport Sea Sack ja teine mõnusalt mahukas Stellasport Tote. Iga päikesepaistelise päevaga tundub mulle aina enam, et kevad on kohe ukse taga ja koputab. Mis oleks toredam, kui astuda kevadesse uue ja stiilse kotiga? Võitjad teatame 5.märtsil. 

Kuidas võita?  

Selleks, et võita, pead sa olema Stellariumi fänn Facebookis. Lisaks pead olema Stellariumi follower Instagramis. Otsustada, kumba kotti endale soovid ja kirjutada postituse alla just selle koti nimi ning mis sulle seostub adidasega. Selleks, et see loos jõuaks võimalikult paljude adidase fännideni, sheeri seda oma Facebookis/Instagramis/Twitteris/blogis/kusagapähetuleb!

Stellariumi Facebooki lehele saad like vajutada SIIN.

Stellariumi Instagramiga saad liituda SIIN.

Soovin kõigile ilusat kevadeootust!

VÕITJAD:

StellaSport Tote - Ave
StellaSport Sea Sack - Unknown

Palun vütke ühendust: stella@stellarium.ee

Welcome to Estonia, Stellasport!

Stellarium is still riding the wave of StellaSport. The brand new sports collection StellaSport by adidas created by Stella McCartney was presented in Rocca al Mare shopping center in Tallinn this week. StellaSport captivates the eye with daring and bold colours and fresh patterns. Many will be delighted by the fact that the new brand sports a more affordable price range than the main collection, adidas by Stella McCartney. 

Photographer Meisi Volt was at the event and captured the important moments. How do you like the collection? Stellarium also devoted the last Girl Friday outfit post to StellaSport, which you can find here.

PHOTOS: Meisi Volt

Stellarium on jätkuvalt StellaSpordi lainel võiks öelda, et lausa laineharjal. Tallinnas Rocca al Mare keskuses esitleti sel nädalal adidase uhiuut StellaSport spordikollektsiooni, mille on välja töötanud disainer Stella McCartney. StellaSport köidab silma julgete ja silmatorkavate värvide ning värskete mustrilahendustega. 

Paljudele teeb kindlasti rõõmu, et uue kaubamärgi eelis on ka soodsam hinnatase kui adidas by Stella McCartney põhikollektsioonil. Fotograaf Meisi Volt käis kohal ja salvestas meeleolukaid hetki. Kuidas sulle kollektsioon meeldib? Stellarium pühendas samuti Girl Friday outfiti postituse StellaSpordile, mille leiad SIIT.

Girl Friday: When Stella Met Sport

This week adidas presented Stella McCartney's new collection Stellasport in Estonia and - I just love it. Lots of really lovely gems, if you want, well,  I like  them. Especially that chic blue jacket on the photo, the love at 1st sight. Very good to mix it with sportswear and good in the office.

I took the jacket and sweater to go with the pencil skirt. Blue platforms and Pi-Ret Jewelry earrings add more festivity to it. Stellasport feels like fiesta to me, party like freedom like spring like pushbike. While waiting for spring I really do enjoy my new short haircut. Had done my hair at thursday and still happy. And hey, anybody else interested in Stellasport, check out my blog next week. International giveaway on the way!

Outfit details:

Jacket and sweater: adidas by Stella McCartney
Skirt: Express Design Studio
Shoes: Office
Bag: Closet Walkin "Dame Navy"
Watch: Michael Kors "Runway Black Houndstooth" 
Earrings: Pi-Ret Jewelry "Stella On The Moon"
Hair: Maarika Heering (Fashionhair)

adidas esitles sel nädalal Eestis Stella McCartney uut kollektsiooni Stellasport ja mina olen vaimustuses! Siin on nii palju, mis loodud minu jaoks. Iseäranis šikk on seesama pildil olev sinine jakk, millesse kiindusin esimesest silmapilgust. Seda annab miksida nii sportlike rõivastega kui kanda ka kontoris ja taevas teab, mis mõte mulle veel pähe võib tulla!

Sel korral valisin jaki ja pusa juurde argise pliiatsseeliku. Sinised platvormkingad ja Pi-Ret Jewelry "Moon Mood" kollektsiooni kõrvarõngad lisavad pidulikkust. Stellasport tähenab minu jaoks pidu, pidu tähendab minu jaoks vabadust ja vabadus tähendab minu jaoks kevadet ja kevad tähendab seda, et saan taas tõukerattaga muretult ringi sõita. Kuniks aga pole kevadet ega tõukeratast, naudin oma senisest lühemaid juukseid. Lõikasin nad neljapäeval maha ja olen rahul. Keda Stellasport huvitab, võiks blogisse kiigata juba uuel nädalal, mil üllatan lugejaid rahvusvahelise giveaway`ga.  

PHOTOS: Meisi Volt

Sea Of Shoes: Be Mine, Valentine!

Valentine's Day is approaching, and for the occasion, I chose to fill the "Sea Of Shoes" heading with a collage of nothing but red shoes. I myself do not need a special day to make gifts. I like dropping small or big surprises at a friends’ desk, with a note “Have a nice February” or perhaps something more personal. Sometimes when going out for a coffee with girlfriends, I have arranged a small gift to find its way to their handbags. 

It is also extremely thrilling to send a parcel to a friend by courier and then roast in sweet excitement, thinking whether it has arrived to its destination yet... It is said that there is no greater joy than the joy of giving. But I have to admit that the joy of receiving a gift will not leave me unmoved. But what is a gift? It does not have to be an object. Sometimes it is the knowledge that your friend is loyal to you. Sometimes it is a fleeting smile from a passing stranger on the street. Or recognition from one’s colleague. Sometimes it’s a stroke from you daughter. And sometimes, it still is a new pair of shoes. Citing supermodel Karmen Pedaru: "You will always be short of one pair of shoes..." Are you celebrating Valentine’s Day, and what will your gifts be?

1. GIANMARCO LORENZI

2. MOSCHINO

3. APERLAI

4. GIANVITO ROSSI

5. IRREGULAR CHOICE

6. SALVATORE FERRAGAMO

7. CHARLOTTE OLYMPIA

8. LE SILLA

9. GIUSEPPE ZANOTTI DESIGN

10. GIUSEPPE ZANOTTI DESIGN

Sõbrapäev on tulekul ja selleks puhuks valisin "Sea Of Shoes" rubriiki vaid punastest kingadest koosneva kollaaži. Ma ise ei vaja kingituste tegemiseks kunagi spetiaalset päeva. Mulle meeldib poetada väike või suur asjake sõbrale laua peale ja jätta juurde kiri "Ilusa veebruari puhul" või kirjutada midagi veel isiklikumat. 

Vahel sõbrannadega kohvitades olen neile salaja mõne pisikese kingituse kotti sättinud. Samuti on äärmiselt võluv saata sõbrale kulleriga pakk ja siis kodus elevusest põleda, et millal sõber selle kätte saab ... Öeldakse, et andmise rõõm on parim. Kuid pean möönma, et ka kingi saamise rõõm ei jäta mind külmaks. Kuid mis üldse on kingitus? See ei pea sugugi olema asi. Vahel on see teadmine, et sinu sõber on sulle lojaalne. Vahel on see hoopis tänaval möödunud võõra naeratus. Või kolleegi tunnustus. Vahel on see tütre pai. Ja vahel on see siiski ka uus kingapaar. Tsiteerides supermodell Karmen Pedarut: "Alati jääb üks paar kingi puudu ..." Kas sina pead sõbrapäeva ja mida kavatsed sel puhul kinkida? 

Amalia & Amélie: Today My Eyes Are Clearer

So this happened to me yesterday. I went to the theater to see Kati Kaartinen's play "Amalia" (original title "Samalainen onni"), sat down on my seat and ten minutes into the play, tears started flowing and they did so all the way to the end. I've cried before in the theater, but it doesn't happen often. I remember how I cried at Linnateater's play "The Paul Street Boys" when Nemecsek died, and tears were shed during the diploma production of the 26th graduating class of the Drama School of Estonian Academy of Music and Theatre, "Goodbye in June".

The name part in "Amalia" is played by 24-year-old Klaudia Tiitsmaa - a Jewel with a capital letter. She plays a 17-year-old autistic girl whose mother has left her at the age of one, and she lives with her father. The poor father tries to manage the life with an autistic daughter, and for the time he goes to work, he hires a nanny. The play starts with the arrival of the next nanny - Karoliina, who si played by Terje Pennie and is unbelievably cool. Like Pippi, who's finally grown up and decided to do something important with her life. Amalia's father is beyond authentic in the role - his loneliness, giving up, and resignation grab you by the throat. I feel his loneliness in my skin. So what happened to me during that play? It could be said that during the first ten minutes, Amalia's character comes and throws an axe in my perhaps even somewhat cold heart, and everything that has been collecting there, pours out. It gets really crazy in my soul during Amalia's monologues and when she's telling her stories. And when she starts asking about her mother. At the end of the second act, Amalia explains who's her invisible friend Erja and how they met. That was a real hit to my pack of napkins, because I grabbed the last one. And all the while I could still burst out laughing in between the crying. There's nothing to complain about this story directed by Tanel Ingi, even if one wanted to pick on it.

There's been a time in my life when I often went to theatre alone. For example, I watched Draamateater's play "An Inspector Calls" (J. B. Priestley) at least five times. It was directed by Mikk Mikiver who was often on the same route with me, and this one he got the last bus with me from Viimsi, I gathered my courage and told him hello and that I've seen his play five times. He was surprised and asked "Five times?" By the way, I later went to see the same play in London and Estonian actors (incl the late Eval Hermaküla) were a lot deeper. I managed to see Tom Stoppard's "The Invention of Love" seven times... And "Amalia" is one of the plays over a long time that I would like to go see again. This play is the best way to explain my 9-year-old daughter that there are kids who are not like the others, who have a different world, and it's not worse than ours.

What else? When I got home, I googled Klaudia Tiitsmaa and browsed her Facebook. 30 December 2014 she writes on her Facebook: "May this year end in a nice way and let the new open something in us, that we have not yet learnt to feel within!" The biggest guide in the beginning of 2015 for me is Klaudia herself, who opens something in spectators that she hasn't deeply seen in herself, with her roles. There are many reasons why this play crawled under my skin like this. For example, my relative was born with a trauma so big in the 90s that they live in their own world. But I've always been way of this topic. Today my eyes are clearer. Could even say open.  

PS. Because it is still a beauty and lifestyle blog, it's worht mentioning that my non-waterproof Max Factor Masterpiece mascara did not let me down while watching this masterpiece. Having cried relentlessly, it was still almost intact, and my face wasn't stripy gray when I looked in the mirror in the wardrobe.

Minuga juhtus esmaspäeval selline lugu, et läksin Teater NO 99 vaatama Ugala külalisetendust "Amalia", istusin toolile ja kümme minutit pärast etenduse algust hakkasid pisarad vaikselt jooksma ning nad jooksid kuni lavastuse lõpuni. Ma olen teatris ka varem nutnud, kuid harva. Mäletan, kuidas nutsin Linnateatri etendusel "Pal tänava poisid", kui Nemecsek suri ja valasin paar pisarat Lavaka 26. lennu diplomilavastusel "Hüvastijätt juunis". 

 "Amalia" nimiosas on 24aastane Klaudia Tiitsmaa - juveel suure algustähega. Ta mängib 17aastast autistist tüdrukut, kelle on ema hüljanud ja kes elab koos oma isaga. See vaene isa üritab siis oma autistist tütrega hakkama saada ja ajaks, kui ta tööle läheb, palkab Amaliale hoidja. Just järjekordse hoidja saabumisega lavastus algab - hoidja Karoliina, keda kehastab Terje Pennie, on võimatult särtsakas. Nagu Pipi, kes on lõpuks suureks kasvanud ja otsustanud elus midagi tähtsat ette võtta. Amalia isa (Andres Tabun) mõjub - tema üksildus, käega löömine ja loobumised matavad hinge. Ma tunnen tema üksildust oma nahal. Mis siis minuga selle etenduse ajal juhtus? Kui piltlikult öelda, siis esimese kümne minuti jooksul tuleb Amalia tegelaskuju ja lööb kirve minu võibolla ehk isegi kivistunud südamesse ja sealt voolab välja kõik see, mis on kogunenud. Eriti hulluks kisub minu hinges siis, kui Amalia peab monolooge ning räägib oma lugusid. Ja kui ta hakkab pärima oma ema järele. Teise vaatuse lõpus selgitab Amalia, kes on tema nähtamatu sõber Erja ja kuidas nad kohtusid. See on lõplik põnts minu salvrätiku pakile, sest ma haaran viimase. Ometi saan ma nutmise vahele ka parajas doosis naerda. Sellele Tanel Ingi lavastatud etendusele ei ole mitte midagi ette heita, isegi, kui tahaks norida. I-le paneb täpi täiuslik muusikaline kujundus. 

Minu elus on olnud aeg, kui käisin sageli üksinda teatris. Näiteks vaatasin vähemalt viis korda  Draamateatri lavastust "Inspektor tuleb". Etenduse lavastas Mikk Mikiver, kes sõitis minuga toona sageli samas marsruudis ja kord, kui Mikiver jälle Viimsist marsa peale tuli, võtsin kogu oma julguse kokku ja piuksusin:"Tere. Olen teie lavastatud "Inspektor tuleb" käinud viis korda vaatamas." Mikiver vaatas mind hämminguga ja ütles: "Viis korda?????" Muide, hiljem käisin sama etendust Londonis" vaatamas ja Eesti näitlejad (eesotsas kadunud Evald Hermakülaga) mõjusid palju sügavamalt. Tom Stoppardi "Armastuse leiuatajaid" õnnestus mul vaadata seitse korda ... Ja "Amalia" on üle pika aja just selline etendus, mida sooviksin uuesti vaadata. See etendus on parim viis, kuidas seletaksin oma 9aastasele tütrele, et on ka teistsuguseid lapsi, kellel on teistsugune maailm, mis pole sugugi halvem kui meie oma.  

Ma pole viimasel ajal teatris käies millegi väga liigutava või sütitava peale sattunud ja selles ei saa süüdistada kindlasti mitte etendust ennast. Võimalik, et olen kalgi südamega nõid, kuid pigem kaldun arvama, et nii palju asju on nähtud ja aina vähem on seda, mis liigutaks. Lisaks pead sa olema lavastuseks valmis. Kui aus olla, siis sel korral läksin ma lihtsalt oma abikaasaga kaasa ja mul polnud isegi etenduse nimi meeles. Vahel on parem minna selliselt teatrisse, sest lugedes erinevaid arvustusi tekib ikka ootus või hoiak või hoopis mõlemad ... Ja vahel pole arvustusi vaja lugedagi, näiteks käisin Linnateatris vaatamas lavastust "Aju jaht", mille autor Anthony Horowitz on kirjutanud mitmeid "Mõrvad Midsomeris" stsenaariume, kuid päeva lõpuks olin oma ootused nii kõrgele kruttinud, et neid poleks kõige paremal juhul suutnud mitte keegi täita. Autor ise kõige vähem. 

Mis veel? Koju jõudes googeldasin Klaudia Tiitsmaa nime ja sirvisin tema tegemisi Facebookis. Aasta 2014 30.detsembril kirjutab ta oma FB kontol: "Lõppegu see aasta mõnusalt ja Avagu uus meis kõigis midagi, mida pole eneses veel tundma õppinud!" Kõige suurem teenäitaja aasta 2015 alguses on minu jaoks aga Klaudia ise, kes oma rolliga avab päris kindlasti igas vaatajas midagi, mida ta pole eneses veel süvitsi näinud. Mul on mitmeid põhjuseid, miks see lavastus nii korda läks. Näiteks sündis minu sugulane 90ndatel nii suure traumaga, et temagi elab omas maailmas. Aga ma olen seda teemat alati peljanud. Täna on mu silmad tunduvalt selgemad. Võiks öelda, et avatud. Ah jaa ... See etendus õpetab ka normaalsete laste vanematele kannatlikkust, mis kipub vahel kaotsi minema.  

PS. Kuna tegemist on siiski ilu- ja elustiiliblogiga, väärib märkimist, et minu mitte veekindel ripsmetušš Max Factor Masterpiece ei vedanud mind seda masterpiece`i vaadates alt. Olles küll ohjeldamatult pisaraid valanud, püsis ta truult minu ripsmetel ja garderoobis peeglisse vaadates polnud ma näost halli-viiruline.