Ma ei ole kunagi olnud suur rannapiiga, kes hommikul mere ääres kõhu paljaks võtab ja rannaliival õhtuni pikutab. Üheks põhjuseks on see, et ükskõik kui palju ma päikese käes ka pole, ma ei päevitu. Ma ei lähe punaseks, ma ei lähe pruuniks... Ma võin päikese käes olla tunde ja tunde, kuid mitte midagi ei muutu. Ma kutrtsin seda kord nahaarstile, kes ütles: "Jah, teil ongi selline nahk. Parem leppige sellega!"
No mis ma oskan kosta? Viimasel ajal olen iseendaga leppinud ja lõpetanud lõputu isepruunistuva kreemi kasutamise. Kui olen valge nahaga, siis olen valge. Suur kunst on iseendaga leppida. Leppida sellisena nagu oled. Sellegipoolest üritan ma suvel mõned korrad rannas käia. Ma elasin kümmekond aastat mere ääres. Täpsemalt on meie majast liivarand ja meri täpselt üle tee. Ja just see on paik, kuhu lähen alati tagasi. Hiljuti tegime meie kodusel rannal mõned suvised kaadrid. Hea neid talvel vaadata. Muidu ei usukski, et meil nii soe oli...
Outfit details:
Skirt & blouse: Odille
Shoes: Ju Ju
Bag: Raph Lauren
Bottle: EQUA by Anna Elisabeth
Bracelet: Carolina Herrera
Earrings: Pi-Ret Jewelry "Maya On The Moon"
I have never been a beach chick who would expose her belly in the morning by the sea and loiter there until the sunset. One reason is that no matter how long I lay in the sun, I do not tan. I do not go red, I do not go brown... I can linger in the sun for hours on end - nothing changes. I once complained about it to my dermatologist, who said that, yeah, that's the kind of skin you have!
Well, what can I say? Lately, I've come to terms with myself and I’ve quit on using self-tanning lotions. If I have white skin, then I'm white. It’s a form of art - to accept yourself. As you are. Nonetheless, I'm striving to go to the beach a couple of times during every summer. For ten years, I’ve lived by the sea. Specifically, the sea was across the road from my house. And this is the place I always go back to. Recently, we shot some spirited pictures at our home by the sea, in the garden of the sea-side house, on the beach we call our own.
No mis ma oskan kosta? Viimasel ajal olen iseendaga leppinud ja lõpetanud lõputu isepruunistuva kreemi kasutamise. Kui olen valge nahaga, siis olen valge. Suur kunst on iseendaga leppida. Leppida sellisena nagu oled. Sellegipoolest üritan ma suvel mõned korrad rannas käia. Ma elasin kümmekond aastat mere ääres. Täpsemalt on meie majast liivarand ja meri täpselt üle tee. Ja just see on paik, kuhu lähen alati tagasi. Hiljuti tegime meie kodusel rannal mõned suvised kaadrid. Hea neid talvel vaadata. Muidu ei usukski, et meil nii soe oli...
Outfit details:
Skirt & blouse: Odille
Shoes: Ju Ju
Bag: Raph Lauren
Bottle: EQUA by Anna Elisabeth
Bracelet: Carolina Herrera
Earrings: Pi-Ret Jewelry "Maya On The Moon"
I have never been a beach chick who would expose her belly in the morning by the sea and loiter there until the sunset. One reason is that no matter how long I lay in the sun, I do not tan. I do not go red, I do not go brown... I can linger in the sun for hours on end - nothing changes. I once complained about it to my dermatologist, who said that, yeah, that's the kind of skin you have!
Well, what can I say? Lately, I've come to terms with myself and I’ve quit on using self-tanning lotions. If I have white skin, then I'm white. It’s a form of art - to accept yourself. As you are. Nonetheless, I'm striving to go to the beach a couple of times during every summer. For ten years, I’ve lived by the sea. Specifically, the sea was across the road from my house. And this is the place I always go back to. Recently, we shot some spirited pictures at our home by the sea, in the garden of the sea-side house, on the beach we call our own.
 |
| FOTOD: Ester Vaitmaa |
Ma näen paljudel välismaa moeblogijatel Ju Ju kingi. Nüüd siis ka Sina! Mind on alati huvitanud, kas nad on jalas mugavad?
ReplyDeleteHei, nad on jalas erakordselt mugavad. Kohe, kui pakist välja võtsin, need ka jalga panin ja jäin väga-väga rahule. Minu jaoks on oluline ka väike konts - see teeb nad kelmikamaks. Aga jah, kui sellist värvi kingadega välja lähed, siis tähelepanuta need ei jää! See polnud küll minu eesmärk, kuid tuleb välja, et sellised kingad linnapildis on sama, mis Pariisis šiki kübaraga käia.
DeleteNii ebasinulikud kingad. Lahe! Ses' mõttes lahe, et tore, et inimesed oma "mugavustsoonist" välja tulevad :)
ReplyDeleteMa olen ise ka nendega erakordselt rahul. Täiuslik lõppakord juulikuule. Aitäh heade sõnade eest!
DeleteFab kombo! Kas Sa oled juukseid lühemaks lõiganud? Väga ilus! Edu!
ReplyDeleteAitäh! Jah, jätsin juuksuri juurde 10 sentimeetrit juukseid. Nüüd katsetan uusi soenguid, sest olen kõigist eelmistest ära tüdinud. Näis, mis saab. Eile ostsin uue ja laheda juuksekeeraja koos kuue oivalise otsikuga :)
DeleteRõõmsat suvist tooni outfit, kingad fantastilised :)
ReplyDeleteValge nahk on kaunis ja aristokraatne :) (räägib teine lumivalgeke, vanasti läksin päikese käes ainult kahtlaselt roosaks, ammu loobunud päevitamisest)
Aitäh! Jah, ma olen 100 ja 1 aastat kuulnud sõpru ütlemas, et valge nahk on ilus. Nüüd hakkan selles ka vaikselt ise veenduma :)
DeleteTäpselt sa jama nahaga. Õde seevastu päevitub väga kergelt ning ma olen kummitus tema kõrval :D
ReplyDeleteMul ongi aastaid olnud tunne, et olen kummitusliku jumega, kui lõpuks väga valgele nahale mõeldud meik selgeks saada ja õige huulepulk leida, siis hakkab looma. Mul vend seevastu jälle päevitub täiuslikult :D
DeletePuhkuselt naasnuna on mõnus üle sirvida ka vahepealsed suvised blogi-uuendused. See artikkel läks ka minu puhul kümnesse. Endaga leppimine just sellisena, nagu me oleme, on suur kunst ja väärib kiitust iga kord, kui see jälle natuke edeneb. Ei jaksa ka mina end pruuniks päevitada ega üldse eriti pikalt rannas või laus päiksepaistes vedeleda. On veel mitmeid asju, mis erinevad üldsusest ning parem on mõelda, et need teevadki inimesest just selle, kes ta on - isikupärase, erilise ja kauni! P.S. Imeline suve muster pluusil!
ReplyDelete