Meie perel on mõnda aega olnud plaan võtta juurde üks liige - nimelt neljajalgne sõber. Ühel hetkel hakkasin enda ümber nägema vaid Jack Russelli koeri. Küll rannas agaralt ootamas, millal omanik neile palli viskab, siis välikohvikus mõnusalt oma perenaise kõrval lesimas või pargis peremehega jalutamas. Koera võtmine on nii suur asi, et oleme seda mitu kuud kaalunud ja vaaginud.
Ma olen netist lugenud kõikvõimalikke lugusid ja rääkinud paari Jack Russell terjeri omanikuga. Kuid selle lõpliku otsuse tegemist olen ikka veel edasi lükanud. Mul oli koolitüdrukuna päris oma koer. Must väike krants, kellel oli nimeks Rolli. Ta oli minu parim sõber ja ma sosistasin talle alati kõik oma saladused. Kui koolis sain kahe, rääkisin sellest esimesena Rollile ja hiljem vanematele. Kui mulle meeldis mõni poiss, siis teadis sellest Rolli ja mitte keegi teine. Kui oli valida, kas minna sõbrannadega või hoopis Rolliga kohvikusse, siis valisin alati oma koera. Ühel kevadel tuli kuri haigus ja pärast piinavat nädalat Rolli suri. Isegi praegu, nii palju aastaid hiljem tärkavad kõik valusad mälestused ja pisarad valguvad silma. Ma jäin pärast Rolli surma nii haigeks, et mind transporditi sugulaste juurde maale ja lõpuks soovitas meie tuttav arst vanematel mulle uus koduloom kinkida. Nii kingiti mulle kassipoeg Mitzie, kes elas 15aastaseks. Ja nüüd... On mul taas soov saada koeraomanikuks...
Ühel päeval lõin googlisse küsimuse: "Mida peaks Jack Russelli omanik teadma?" ja sain vastuseks artiklid, mis algasid järgmiste lausetega: "Originaalis peaks koos olema muretaignapõhja peal, aga küpsisepurupõhi on samutu levinud" ja teine lugu algas nii: "Gripist on võimalik hoiduda". Pärast seda hakkasin mõtlema, et Stellariumi lugejate seas peaks ometi olema neid, kellel on kodus üks äge Jack Russell. Palun kirjutage mulle kommentaariumisse, mida peaksin teadma, kui plaanin endale Jack Russelli kutsika võtta? Mis võib mul kahe silma vahele jääda? Lisaks on üks väike "aga" - nimelt on mul kodus 4aastane kass ja ma ei tea, kuidas minu must karvane lemmik võiks kodus ringi tuterdavasse kutsikasse suhtuda?
For a while our family has had a plan to take a whole new member - to be specific, a four-legged friend. One moment I started only to see Jack Russell dogs around me. It was at the beach, waiting its owner to throw a ball, or in the tea garden laying beside its person, or walking in the park next to its owner. Taking a dog is a big deal, so we have been considering and weighing it up for months now.
When I was a school girl, I had my own dog. It was a little black mongrel who's name was Rolli. He was my best friend and I always whispered him all my secrets. When I got a bad grade at school, he was the first one who knew and only after that I told my parents. If I liked a boy, nobody else but Rolli knew about it. When I had a choice to got to the cafe with friends or my dog Rolli, it was always my dog. One spring, an evil disease caugfht him and after excruciating week Rolli died. Even now, after so many years, all the hurtful memories will arise and I tear up if I think about it. After Rolli died I came down with illness and was taken to my relatives who lived in the country side. At the end of the day a doctor we knew recommended to my parents to take me a new pet. So I was gifted a little cat, Mitzie, who lived 15 long years. And now again... I have a desire to become a dog-owner.
I have read so many stories from the web and talked with few Jack Russell owners. But still I have been delaying the making of the final decision. One day I typed the question: "What should the owner of the Jack Russell know?" into Google and as a result I got articles that started with the sentences like: "Originally it should be on the base of the shortcrust pastry, but cookie crust pastry is also popular" and the other one: "You can avoid flu with...". After all that I started to think that there are probably Stellarium readers who have a awesome Jack Russell at home. So, if you have, please write me in the comments, what should I definitely know before getting myself a Jack Russell puppy? What could I miss when doing that? And there is also a little "catch" - I already have 4 year old cat at home, so I have no idea what my black hairy friend will think about the fact that we will have a puppy bustling around?
For a while our family has had a plan to take a whole new member - to be specific, a four-legged friend. One moment I started only to see Jack Russell dogs around me. It was at the beach, waiting its owner to throw a ball, or in the tea garden laying beside its person, or walking in the park next to its owner. Taking a dog is a big deal, so we have been considering and weighing it up for months now.
When I was a school girl, I had my own dog. It was a little black mongrel who's name was Rolli. He was my best friend and I always whispered him all my secrets. When I got a bad grade at school, he was the first one who knew and only after that I told my parents. If I liked a boy, nobody else but Rolli knew about it. When I had a choice to got to the cafe with friends or my dog Rolli, it was always my dog. One spring, an evil disease caugfht him and after excruciating week Rolli died. Even now, after so many years, all the hurtful memories will arise and I tear up if I think about it. After Rolli died I came down with illness and was taken to my relatives who lived in the country side. At the end of the day a doctor we knew recommended to my parents to take me a new pet. So I was gifted a little cat, Mitzie, who lived 15 long years. And now again... I have a desire to become a dog-owner.
I have read so many stories from the web and talked with few Jack Russell owners. But still I have been delaying the making of the final decision. One day I typed the question: "What should the owner of the Jack Russell know?" into Google and as a result I got articles that started with the sentences like: "Originally it should be on the base of the shortcrust pastry, but cookie crust pastry is also popular" and the other one: "You can avoid flu with...". After all that I started to think that there are probably Stellarium readers who have a awesome Jack Russell at home. So, if you have, please write me in the comments, what should I definitely know before getting myself a Jack Russell puppy? What could I miss when doing that? And there is also a little "catch" - I already have 4 year old cat at home, so I have no idea what my black hairy friend will think about the fact that we will have a puppy bustling around?
Mul on kodus nüüdseks talvel juba 6 aastaseks saav Jack Russell. Raske on tuua midagi välja, mida peaks teadma. Kõik oleneb koera iseloomust. Minu oma on paras hellik, kes koguaeg tahab kaisus olla. Samuti parajalt flegma. Aktiivsest jooksmisest ja närimisest on asi kaugel. Pigem tõmbab end diivanil kerra ja magab. Võib-olla kui midagi välja tuua, siis laste suured fännid nad ei ole. Eriti just kolme aastased ja alla seda.
ReplyDeleteMinul Jack Russell'it ei ole kodus, aga mu väga heal sõbral on ja puutun nendega tihti kokku. Nende koer on äärmiselt aktiivne ja lemmik paik on õue kindlasti. Laste koha pealt nõustun ka. Lapsed tihtipeale ehmatavad nad ära ja siis nad hoiavad pigem eemale, aga eks see ole iga koeraga nii. Kaissu meeldib ka neile jah ronida.
ReplyDeleteMul on kodus kohe kaheseks saav krants, küll aga Jack Russelli koopia, nii peaaegu välimuselt ja käitumiselt. Täpselt samamoodi kaissupugeja, aktiivne, õues mängiks kasvõi 24/7, võõrad, eriti lapsed talle väga ei meeldi, pigem arg, kuid pere kaitsev (peletab suuri hulkuvaid koeri eemale :D) usun, et palju sõltub ka koera iseloomust ja kasvatusest. Arvan, et kui kutsikas võtta lapsega perre, võivad nad superhästi läbi saada ;)
ReplyDeleteKindlasti peaks selle koera jaoks olema aega, mängima nii füüsiliselt kui vaimselt kurnavaid mänge, uskumatult tark ja kiire õppija. Vastasel juhul leiab ta endale ise tegevust (närib, kaevab, purustab) :D
ReplyDeleteMinu kogemuse järgi on Jack Russel üks väga aktiivne koer, kellele meeldib joosta ja mängida, kui samamoodi nagu kirjutas M&K, siis on ka meie oma parajalt arglik. Võõraste peale ei haugu, ei urise, nuusib üle ning mõne aja pärast, kui saab aru, et vist on tore, siis ronib sülle. Teiste loomadega läbisaamine väga hea. Ja laste kohapealt nõustun eelmistega :)
ReplyDeleteMa kirjutasin pika jutu siia oma koerast ja see kustus kõik ära, kui saatma hakkasin :(
ReplyDeleteMinul on kodus 1 aastane Jack Russell Maya.
Mina julgen kindlasti soovitada ja lapsi ta armastab ka meil tohutult! :) meil on endal ka laps ja naabritel samuti. Kass on meil 7a ja läbisaamine täitsa ok, kui välja arvata seda, et kass sööb nüüd meil aknalaua pealt, kuna Mayal on päris hea isu ja sööks kassitoidu ka lihtsalt ära.
Kui on veel küsimusi, siis kirjuta mulle evelin.raid6@gmail.com :)
Mainin ära, et Jackid on tohutud energiapommid ja pikkasid päevasid üksinda ei soovitaks.
Jack Russell on tark, nutikas, sõbralik ja aktiivne. Minu omale meeldivad kõik inimesed,kes talle kasvõi korra viitsivad palli viitsivad visata (k.a lapsed). Minu arust on jack russell parim kaaslane, kuna sunnib ka omanikku olema aktiivne ja mänguline. Suurepärane koerake!
ReplyDeleteMinul on kodus 3 aastane Jack Russell. Erinevalt teistest Jackidest, keda ma kohanud olen, on tema päris isepäine. Ta ei taha palju paitamist/nunnutamist ja võõrastel inimestel ei lase end üldse puudutada - muutub isegi kurjaks. On väga aktiivne ja tahab PIDEVALT mängida, joosta, sikutada mänguasju. Pahandust ei tee ja midagi ka ei näri. Õpib kiiresti ja vajabki just palju õpetamist nii uute trikkide näol kui ka kuulekuse näol. Temaga peab tohutult tohutult palju tegelema :) Ka minu koerale ei meeldi kahjuks lapsed. Ilmselt seetõttu, et lapsed paratamatult teevad kaootilisi ja ettearvamatuid liigutusi. Samuti ajab Jack Russell meeletutes kogustes karva (minu oma on siledakarvaline).
ReplyDeleteKui ma saaksin aega tagasi keerata sinna koera võtmise algfaasi, siis mõtleksin kindlasti uuesti üle, kas ikka võtta Jack Russell. Nad on küll väga ilusad ja toredad ja ägedad oma laigukestega. Minu arust isegi liiga populaarsed arvestades seda kui palju nad tegelikult vajavad aktiivsust ja seda, et nad on siiski terjerid. Terjer on väga tugeva iseloomuga ja kunagi ei tea, millise iseloomuga saab olema Sinu koer.
Meil on oma Jackiga väga palju toredaid hetki, kus me kallistame ja musitame, mängime ja lollitame. Ma ei kahetse kunagi, et ta endale võtsin. Kuid siiski, soovitan pikalt enne kaaluda ja mõelda, kas Sul on ikka piisavalt aega temaga koolis käia, trennis käia (agility treening nt), talle mänguasja visata üha uuesti ja uuesti, teda pidevalt õpetada ja aktiivsena hoida :)
Soovin palju edu õige koeratõu leidmisel :)
Minu kogemused selle koeratõuga on järgmised:
ReplyDelete1. Väga aktiivne koer
2. Kui koer ei saa piisavalt liikumist kaldub ülekaalule
3. Sokke ei tohi vedele jätta kuna seda tõugu koerad vajavad palju närimist ja sokid või mis iganes riided mis vedelevad sobivad ideaalselt
4. Vajab hellust. Soovib pugeda kaissu ja tahab palju paitamist.
5. Tugeva iseloomuga. Kui muidu on nunnukas sul, aga siis kui midagi oma tahtmist ei saa siis näitab seda korralikult välja.(ehk leiad mõne katkise eseme või loigukese kuskilt)
Ühelausega siis: vajab aktiivsust, hoolitsust ja tähelepanu ja seda igal hetkel.
Üliaktiivsed koerad. Kui pole aega igapäevaselt korralikult koera väsitada pole mõtet võtta. Lapsi väga ei salli ja parajalt tugeva iseloomuga koer
ReplyDeleteSuper tore ja intelligentne koer, kes on tõesti suurepärase õppimisõimega.
ReplyDeleteSamuti leian, et iga koer vajab tegelemist, tähelepanu ja hoolitsemist, selle koha pealt ei erine Jack Russell küll teistest.
Kui kodused reeglid paigas ja koerale selgeks tehtud, siis ei tohiks probleeme tekkida.
Kindlasti tuleb kasuks kui eluasemeks on eramaja (arvan, et korteris jääks tema jaoks kitsaks), siis ta saab aias ringi joosta ja mängida, see talle väga väga meeldib, ning liigset energiat ei jää kuskilt üle. Mõnikord võib muidugi leida mõne augukese muruplatsilt või lillepeenrast, mida ta on hoolega kaevand, aga kui õigel ajal peale sattuda ja keelata, siis saab ka selle asja lahendatud.
Ja kui ikka väiksest peale lastega ka teda harjutada, siis saavad ka nemad kenasti läbi.
Jack on sinu parim sõber!
Enamus kommenteerijaid mainivad "Lapsi väga ei salli". Hea oleks teada, kas nendes peredes on lapsi või on russell võetud "lapseks". Suurlinnades on selliseid "peresid" palju, tundub mulle. Kui koera omanik ei salli lapsi, siis tundub päris loogiline väide, aga natuke kontekstuaalset infot oleks abiks.
ReplyDeleteMinul on kodus 2-aastane isane Jack Russell. Olen oma valikuga väga-väga rahul! Lastega saab läbi ideaalselt. Kohe alguses tuleb temaga olla järjekindel - meie koer ei käi voodis, diivanil ja ei astu ühtegi sammu trepist üles teisele korrusele, sest pole lubatud. Toas on väga rahulik. Ära närinud ei ole mitte ühtegi asja. Tal on oma mänguasjakast kust käib valimas kui mängutuju tuleb. Me pole kordagi pidanud oma koera karistama.
ReplyDeleteValisime kutsikat hoolega. JRT võib olla täielik terminaator. Sellepärast ei ole mõistlik valida pesakonna kõige aktiivsemat kutsikat isegi siis kui ta on imeilus :)
Mina soovitan küll Jack Russellit väga. Nii nutikat koera naljalt teist ei leia.