Vana pühakuju, vetruv saepurune maantee, lehmalüpsipink, antiikne tiibklaver, kasetohust viisud - see kõik on puu oma tuhandes erinevas kasutusviisis. Kunagi on iga puitese olnud põline tamm, sihvakas mänd, kuldsete lehtedega kask või tuules värisev haav. Puit ei sure kunagi – uue esemena alustab ta uut elu, võttes kaasa oma parimad omadused.
Me armastame puitu, sest ta on soe ja kodune. Puit on samas tugev ja samas haavatav – ta on nagu inimene. Ja igal puitesemel on oma kordumatu lõhn. Seda tabada ja vangistada tundub sama, nagu püüda pudelisse kevade või talve, päikesekiirte või ööudu lõhna. Selliseid lõhnu ei saa tabada üksühele, vaid ainult vihjamisi, kasutades selleks erinevaid tajusid. Näiteks helilooja Jean Sibelius ütles oma viimase sümfoonia kohta lakooniliselt, et ta tabas selles talve esimese lume lõhna.
Kaks mulle seni võõrast parfüümi on suutnud vangistada ja edasi anda selle, mis ei ole küll ühegi puu ega puiteseme konkreetne lõhn, kuid mis kannab endas – kui nii võib öelda – puu filosoofiat. Me elame maailmas, kus vabalt voogavad metsad on alati „kusagil kaugel“. Need on midagi, mis tähistavad vabadust ja ürgset majesteetlikkust – kuid mis kividzhungli elanikele on rohkem mälestus eelmistest eludest kui igapäevane reaalsus. Me võime sulgeda silmad ning kujutada ette, kuidas me varjulises põlismetsas kopsud õhku täis tõmbame. Kuid mida me täpselt tunneme? See pole lihtsalt puukoore, juurte, sambla, puhkevate pungade või lopsakate lehtede lõhn. Kui puud oskaksid lennata, oleks õhk kõikjal ja igal hetkel täis seda aroomi – sisemise rahu ja harmoonia sametist lõhna.
Oma parfüümiga „Wood“ saab DSQUARED² selle lõhnahooaja absoluutsed täispunktid. See on lõhn, mis viib meid meie sisekosmosse, meie hinge ürgmetsa. Isegi kivilinnas loob üks sõõm tunde, et sinu ümber hakkavad looklema metsväädid ning et asfalt muutub pehmeks samblaks. See on päevane lõhn, mis pakatab energiast, värskusest, muutumisest. „Wood“ on täiuslik vastumürk urbaniseerumise hallollusele, linnadepressioonile, äripäevade närvilisele hektikale. Siin on noorust ja küpsust, päikest ja varju, pehmust ja karedust. Retsepti kuuluvad kannikeselehed, vetiver ja seedripuu; baasiks on merevaik, muskus ja kuusk. Ehkki nime ees on sõnake „He“, võiks see parfüüm vabalt olla ka mõne daami tualettlaual (neile on DSQUARED² küll loonud toote „She Wood“) . Lakooniline ja mehine „ikea“ disain lisab punktiskoorile veel ühe. Pudeli puitraamis suitsurohekast klaasist täiuslik ruut on niisama täiuslikus balansis nagu seal sees pulbitsev lõhn.
Armand Basi „Wild Forest“ talutab meid päikeselisest padrikust Hispaania eksootilisse ürgmetsa. Siin valitseb öö, mis õhkab endast päeva kuumust. See lõhn on justnagu „Woodi“ õhtune versioon: pidulikum, salapärasem, mürgisem. Unikaalsesse lõhnakokteili kuuluvad pipar, muskaatpähkel, kannikese lehed, seeder, vanill, viiruk, nahk, patšuli, hall merevaik, muskus ja kindlasti veel nii mõnigi salapärane komponent. Antoni Arola disainitud pakend varjab temas tukslevat salapärast eliksiiri: puidust karpi uputatud pudelist on näha vaid kitsas aknake, nagu kraadiklaasi elavhõbedasammas. Just sellise sõnumi saadab ka „Wild Foresti“ kandja: te võite mind näha, kuid see on ainult see väike osa minust, mida ma teil näha lasen. Lõhn ühendab majesteetlikkuse ja tagasihoidlikkuse – see on sellise mehe lõhn, kes oskab jääda nähtamatuks, kuid ometi olla kõige keskpunkt. Just nagu hiietamm. Kes meist on kordki ürgses laanes viibides tundnud, kuidas aeg peatub ning on andnud järgi alateadlikule vajadusele suruda ennast vastu iidse puu tüve – see teab, mida „Wood“ ja „Wild Forest“ meile ütlevad.
Mart Sander on Stellariumi kaasautor, kes arvustab meestele mõeldud ilutooteid.
.jpg)
