Elu on ebaõiglane. Tead seda hetke, kui sa lähed poodi, haarad stangelt kellegi nina alt viimase kleidi, jätad oma rivaali näost kaamena keset poodi seisma ja kõnnid võidurõõmsalt proovikabiini. Ning sealt kassasse. Seejärel viid sa kleidi koju, ohkad rahulolevalt ja ... ei kanna seda iial.
Ma ei tea, kuidas sinuga, kuid mina olen just selline ... Hakkasin kleidikesi koguma 20aastaselt ja minu kollektsioonis on ohtralt fantastilisi tualette, mida olen tänaseni kandnud. Ja siis on neid, mida ma olen ostnud ning jätnud aastateks garderoobi seisma.
 |
| FOTO: Meisi Volt |
Tänavu on olnud oivaline suvi, mis soosib kleite ja seelikuid. Olen endale kehtestanud võluva reegli - ma valin garderoobist igal kuul välja unustusse hõlma vajunud kleidid ja võtan nad kasutusse. See kuldne kleit rändab minuga lähipäevil ühele toredale peole, näeb päikesepaistet ja lõpuks ometi on ta kasutuses! Vaata ka sina enne poodlema minekut oma kapp üle - kindlasti leiad midagi, mille oled unustanud!
See kleit on võrratu!
ReplyDeleteVäga tore mõte! Peaks isegi hakkama neid riideid kandma, mis kapi põhja jäänud. Sina näed muidugi SUPER KENA välja....
ReplyDeleteKui ei ole palju palutud, siis äkki hakkaksid minu followeriks?!:)
www.karita0032.blogspot.com
Aitäh
See poehetk ei sobi ühele daamile minu arvates.
ReplyDeleteTäiesti nõus. Mina ise ei olegi daam. Olen endast mõelnud alati kui koertüdrukust (noh, mitte just Lottest :), kes iial suureks ei kasva.
DeleteTnx ausalt vastamast. Aga see ei ole koertükk, pigem eestilik ärapanemine muud midagi.
ReplyDeleteMa olen hingelt helde ja annan sageli palju asju sõbrannadele-tuttavatele ära. Aga ma usun, et second-hand poodides jääb kiirem ellu :)
Delete