Esmaspäev on käes ja see tähendab vaid üht - Stellariumis algab taas üks superlahe loos. Kuigi ilm on täna palavamast palavam, lubab sel nädalal ka vihma ja kui järgneva seitsme päeva jooksul ei saja, siis üks vihmavari kulub pika elu peale ikka marjaks ära.
Järgmisel esmaspäeval loosib Stellarium välja La Perla vihmavarju ja lõhna "In Rosa". Tegemist on ainulaadse vihmavarjuga, mida kandes võib ka vihmane ilm muutuda glamuurseks seikluseks.
Ja et algav suvi lubaks sul käekotti pista ka ühe mõnusa lõhna, siis loosin koos vihmavarjuga välja La Perla lõhna "In Rosa" (30 ml). Kas pole ahvatlev?
Kuidas võita?
Selleks pead sa olema Stellariumi Facebooki fänn - liituda saad SIIN ja sel korral on ka tingimuseks, et võiksid olla ka Stellariumi follower. Vajuta paremal Join This Site ja oledki kohal. Jaga
seda linki enda facebookis/twitteris/blogis! Kirjuta Stellariumi Facbooki või blogi kommentaariumisse kus sa mängu jagasid. Ja räägi mulle mitu vihmavarju sul on elu jooksul olnud ja kuna vihmavarjude unustamine on klassika, siis võid jagada minuga mõne lõbusa loo, kuhu sa oma elu jooksul oled oma vihmavarju unustanud.
Kellel
ei vea Facebookis, võib vedada Instagramis. Ühe vihmavarju ja lõhna kolmest loosin välja
nende vahel, kes liituvad või juba on liitunud Stellariumi Instagramiga SIIN.
Elu on jooksul on mul olnud vist vaid kolm vihmavarju. Hetkel vaatab kapist vastu vaid üks, kuid see-eest minu jaoks väga eriline.
ReplyDeleteJa kui mind vahepeal amneesia tabanud pole, pole ma ka elu jooksul ühtki neist ära kaotanud. Ära lõhkunud, jah. Aga kaotanud mitte.
(Ja ainuüksi mõeldes sellest, et mu kallis vihmavari peaks kaotsi minema, tahaks looteasendisse tõmbuda ja veidi nutta.)
Väga kaunis ja naiselik vihmavari
ReplyDeleteKui mitu ei oska täpselt öelda - arvan, et ca 10. Praegu on 2. Mulle meeldivad ilusad, naiselikud ja tugevad vihmavarjud. Mitte sellised tavalised ja igavad. Väiksed vihmavarjud mida kotti panna on täiesti out. Suurem tuul tuleb on need kohe tagurpidi ja otsapidi prügilkastis. :) Õnneks ei ole kordagi unustanud vihmavarju kuskile.
ReplyDeleteKes ostab päikseprille, kes midagi muud, siis mina ostaks vihmavarjusid, õnneks ma suudan end taltsutada ja mitte neid kokku osta.
Vihmavarjusid kokku pole lugenud, aga ikka on olnud neid palju.
ReplyDeleteTavaliselt käin ilma vihmavarjuta ja saan märjaks, sest ilmateadet ei jälgi. Kõige rohkem meeldivad mulle suured ja tugevad vihmavarjud, aga neid on keeruline kaasas kanda.
Jagasin Facebookis https://www.facebook.com/kairi.joemaa/posts/583313651703460
ReplyDeleteVihmavarje oli mul noorena päris mitmeid erinevaid, peamiselt vanemate poolt mulle ostetud. Enamustega ei läinud eriti hästi, sest väiksena ma vist mõtlesin, et kui tugev tuul tuleb siis ma pean kindlasti vihmavarjuga välja jooksma, lootsin vist lennata sellega või midagi ja alati lõppes asi sellega, et vari läks katki ja tagurpidi:D Aga viimased 7-8 aastat polegi vist kordagi vihmavarju ise kasutanud (v.a. see kui keegi on enda varju mul pea kohal hoidnud), ei teagi kas laiskusest selle kaasas kandmise ees või pole lihtsalt ühtegi ilusat vihmavarju leinud. Välja loositavat vihmavarju kannaks küll uhkusega, polegi varem nii ilusat naiseliku vihmavarju näinud :)
Stellake, kirjutasin sulle ka jutu FBsse :) Kopin siia kah :)
ReplyDeleteNimelt on mu suur ja sügav unistus saada pitsilist vihmavarju ja ma olen seda otsinud neti alt ja neti pealt. Kui aga Stellake tahab lugu, siis siit tuleb: Kui ma olin väike, siis õhtune vihmakrabin pani mind vaikselt õnnest kihistama.
Ema vaatas küll murelikult aknast välja ja pobises midagi pori ja lapse teemadel, mina aga surusin teki all oma väikesed pöidlad pihku, et paluda: ära lõpe enne hommikut ära! Sest siis ma saan vihmavarjuga lasteaeda minna! Ma nimelt jumaldasin vihmavarje! Need olid nagu väikesed baleriinid! Ja baleriine jumaldasin ma ülekõige.
Kui suuremaks sain, oli vihmavari üks mu peamisi pettumuste allikaid. Ilusad värvilised vihmavarjud olid defitsiit. No ma siis palusin, et mulle kingitaks selline sünnipäevaks. Kirjutasi lausa vanaemale, kel oli tutvused. Kirjutasin otsesõnu: palun, palun ilusat vihmavarju, aga MITTE musta!
Ja mis ma sain? Ikka musta.
Vanainimene luges oma viletsate silmadega just selle välja. Niiet palun Fortunat - äkki lubab saatus mulle seekord pitsilist? Pretty please? Neid musti ja muidu koledaid on mul olnud nii palju, et lugedagi ei taha. Oleks aeg ühel tõeliselt ilusal varjul minu juurde tulla.
Täpselt ei teagi oma vihmavarjude arvu, kuid viimane lemmik on kollane rahvusmustrites vihma eest kaitseja. Meeldivad sellised suured vihmavarjud, mitte need, mis käekotti peitu poevad. Kaduma on läinud üks vihmavari.
ReplyDeleteJagasin FB-s
Marget
vihmavarjud on nii ilusad, mulle meeldib vihmane ilm ka, kui näen palju ilusaid vihmavarjusid, see on eriti ilus läbipaistev ja pitsiline. Aksessuaarid peavad õiged olema, siis on iga ilmaga mõnus. Eks ikka olen mõne vihmavarju ära kaotanud ka, kes poleks?:)
ReplyDeleteElu jooksul on mul olnud 1 vihmavari ja seda siis, kui olin päris pisike. Nägi välja lihtne ja roosa. Tugev tuul puhus selle pahupidi ja traadid kõveraks.
ReplyDeleteSõbrannalt olen laenanud, kui kohe väga on vaja olnud kuskile minekuks. See oli valge, õrnalt kumas läbi. See läks rikki ja määrdus ning kuulus lõpuks mahakandmisele.
Kaunis ja isiklik vihmavari oleks ju tore ning lõhn samuti.
Olen fänn facebookis, jälgija siin ja Instagramis. Jagasin facebooki, säutsusin twitteris ja +1 Googlesse.
Päikest!
http://merosio.blogspot.com/2013/06/auhinnamang.html Jagasin blogis.
ReplyDeleteJa vihmavarje on mul olnud ikka väga palju ja erinevaid. Igasugustes suurustes ja värvides. Tavaliselt mulle vihmavarjudega ringi käia ei meeldi, sest enamasti näevad vihmavarjud suhteliselt jõledad välja, kuid sellise kauni varjuga jalutaksin meelsasti linnas :)
Minul on olnud ainult nömedaid, odavaid vihmavarjusid, mis lähevad alati suurema tuulepuhanguga tagurpidi.
ReplyDeleteJagasin faces.
Minu vihmavari "kõndis" minema... :P
ReplyDeleteUnustanud ma vist vihmavarjusid rohkem pole, kui kolimisega jäi eelmisesse koju ja olen nüüd vihmavarjuta :) Küll aga on rääkida hoopis tore lugu kuidas me kunagi koos kasuemaga käisime ööklubis ja seal olid esinemas Kalle Kukk ja Astra ning nemad loosisid pisut nänni välja ja meie kasuemaga saime tohutult suure vihmavarju. Kahjuks isegi enam ei mäleta kuhu see tore autogrammidega hiigelsuur vihmavari jäi. Sinna alla mahtus vabalt kõrvuti kõndima 3 inimest :)
ReplyDeleteSee auhind on vägagi ahvatlev.. Imekaunis vihmavari ja usun, et ju on ka hea parfüüm :)
Mul pole kunagi nii glamuurset vihmavarju olnud, nagu siin loosis. Need mis on olnud, on sellised nö tavalised varjud, ei olegi nagu tähtsaks pidanud seda, et vihmavari võiks ka ilus välja näha :D. Tuleb vist ikka oma vaateid pisut muutma hakata ;). Hetkel mul polegi ühtegi töökorras varju, väga vahva oleks, kui veaks loosis ja võidaks ühe maailmaklassi vihmavarju, millega siis uhkusega võiks läbi vihma jalutada :).
ReplyDeletehttp://mozzazzom.blogspot.com/2013/06/stellarium-by-stella-k-wadowsky-loos.html jagatud blogis. Vihmavarjusi on mitmeid olnud, on katki läinud, aga ära kaodanud pole.
ReplyDeletejagasin oma seinal. Praegu on mul vaid üks vihmavari. Tavaliselt vihmavarjud ei püsi kaua, lihtsalt lähevad katki, kaotanud senini veel midagi pole
ReplyDeleteMinul on elu jooksul olnud nii tavalised vihmavarjud ja ei väga palju.Nii 5 vihmavarju :).Kaotamist ei mäletagi või unustamist.Aga ükskord andsin pojale oma punase vihmavarju et ta kooli jõuaks ja õhtuks olid sellest ribad järel,kuna klassivennad otsustasud sellega natukene mängida ja last kiusata :/.Nii siis olin jälle vihmavarjust ilma.Hetkel üks vihmavari ja selle lõhkusid ka kahjuks lapsed kogemata mängides ära.Sellist vihmavarju mida teie loosite on mu üks suur unistus ammusest ajast,nüüd on see võimalus võita.Hoian sõrmed ristis ja soovin seda võita hirmsasti :)
ReplyDeleteTere,
ReplyDeleteJagasin seda postitust facebookis.
Mul polegi kunagi päris oma vihmavarju olnud. Tavaliselt on kodus lihtsalt nad ja kui vaja siis võtan. Aga kõik on üpris tavalised. Vihmavarju pole ma kunagi ära kaotanud, sest ma alati kontrollin kõike 100 korda üle. Kuid ükskord ma pidin sõitma Tallinna ja ennem umber 20 minutit bussi peale kõndima. Õues sadas täieliku paduvihma ja oli kõva tuul. Poole tee peal läks vihmavari katki ja mina sain läbi märjaks. Nii ma siis pidin vihmavarju prügikasti viskama ja ise läbimärjana Tallinna sõitma.
Ma sooviks väga seda vihmavarju. Kuid ma sooviks selle, siis oma emale kinkida, sest see sobiks talle ideaalselt, aga ta ise ei osta kunagi omale ilusat vihmavarju. Parim asi võidu juures oleks see, et ma saaks oma ema õnnelikuks teha. :)
Birgit Tamme
Jagasin FB-s
ReplyDeleteVaat, meestel polegi nii väga vihmavarju vaja, no kui, siis vahel harva ja siis saab ka naise vihmavarju alla end mahutatud.
Olen oma elus ühe vihmavarju ära kaotanud ja see oli ka minu abikaasa oma (oi, see on mul värskelt meeles). Nimelt käisime eelmisel aastal vabaõhuteatris ja abikaasa palus, et ma ikka võtaksin igaks juhuks vihmavarju kaasa. Omaarust võtsingi, aga kui 200 km kaugusel teater peale hakkas ja vihma kui oavarrest kallas, siis ei olnud meie vihmavarjust jälgegi, sest ma olin selle lihtsalt koju koridori kapile unustanud. See on see naistega välja minek. Sätitakse ja mukitakse nii palju, et mees jõuab juba selle ajaga sajale muule asjale keskenduda, rääkimata vihmavarju kaasaskandmisest.
No on kaotatud ja lõhutud ning hetkel on üldse väga kehvasti, sest kapis polegi ühtki vihmavarju :( Seetõttu kohe eriliselt tahaks võita ;) Jagatud FB-s :)
ReplyDeleteJagasin FB-s. Mul on elu jooksul olnud oma 20 vihmavarju, kõik on suure tuule või vihmaga katki läinud. Ühe unustasin liinibussi. See oli ilus konksuga vihmavari, mille ma kenasti siis istme külge riputasin ja ise ennast mugavalt tundsin. Oma peatuses läks millegi pärast väga kiireks ja väljusin bussist vihmavarjuta. Tuli meele, kui bussi tagatuled ainult näha olid veel. Kätte ma seda ei saanudki, kuigi bussiparki sai helistatud.
ReplyDeleteRiina
http://ktammerand.blogspot.com/2013/06/loos.html jagasin enda blogis.
ReplyDeleteaga tõepoolest, vihmavarju kaotamine on nii tavaline juba. mäletan kui sain sünnipäevaks pokemoni vihmavarju, panin käru alla korvi, ning hiljem avastasin, et seda ei olnud, appi ma olin nii kurb, sest see oli nii lahe: kõrvad (need lehvisid), suured silmad. iga väikeselapse unistus, vast mitte nüüd, aga minu ajal küll, kui ma 7 aastaseks sain.
Ma olen armunud... sellesse vihmavarju!
ReplyDeleteJagasin Facebooki's.
Jagatud sõpradega facebookis :)
ReplyDeleteMul on elu jooksul olnud täpselt täpselt 13 vihmavarju, 3 neist on hetkel kasutusel: 2 valget pruutidele, et nad pulmas märjaks ei saaks (ega fotograaf ka mitte) ja üks tavalisem kui helkuriga endale.
Vihmavarjuga tuleb mul meelde mitu pisut piinlikku lugu, ma olen kohati üsnagi suur tuulepea. Korra, kui juhtus olema ühes väga populaarses söögikohas naiste wc taga suur järjekord, otsustasin mina meeste omas ära käia. Jättes mainimata seda, et meeste wc-l ja naiste wc-l on ikkagi suur vahe ja oma punaste tikk-kontsade, klassikalise musta kleidi ja meigi-soenguga võisin välja näha päris huvitav kuju, kes meeste wc-sse lippas, unustasin sinna oma kärtsroosa pitsilise äärega vihmavarju. Mingi hetk tuli keegi meesterahvas wc-st välja ja hõikas üle saali, kelle roosa vihmavari see on? mille peale minu kaaslane (viisakas ametivormis) püsti tõusis, köhatas ja tunnistas selle enda omaks. Kummaliste pilkude saatel naersime tuttavatega pisarateni, kuna vihmavarju leidnud meesterahva kohkunud nägu rääkis rohkem kui 1000 sõna.
Teine lugu tuli meelde kui ruttasin sõbranna viksviisakale üritusele, endal seljas punane lehviv kleit ja sama värvi vihmavari. Sadas kerget vihma, aga mina ei raatsinud soengut-meiki märjaks teha ning nii see vari lahti jäi. Korra tuli tuul ja tõmbas nii vihmavarju kui minu kleidi üles. Kui jätta mainimata see, et tore oli end korra Marilynina tunda, siis pakkus see palju rõõmu laudkondadele noormeestele kes just välikohvikutes olid vaatemängu jälgimas ja selle peale püsti tõusid ja aplodeerisid. Mina jooksin piinlikkust tundes ruttu edasi, kerge muie näol, mis mul ikka häbeneda oli :)
Jagatud facebookis.
ReplyDeleteMinul on olnud umbes viis vihmavarju, millest kaks on hetkel alles.
Tere! :)
ReplyDeleteJagasin linki Facebookis.
Mäletatavasti on mul kokku olnud 5 vihmavarju, enamik neist on Eestimaa tuulistele-vihmastele ilmadele lihtsalt allavandunud. Kaotanud pole ma omateada vist ühtki.
Praegu teenivad mind kaks varjukest, mis kumbki just erilise stiilsusega ei hiilga, pigem lihtsalt praktilised - mahuvad kenasti käekotti ning mitte väga tuulise ilmaga kannatab ka kotist välja võtta ja avada :)
Jagasin blogis aadressil: http://destilleerija.blogspot.com/2013/06/jagan-ilu.html
ReplyDeleteMinu pisike ja punane vihmavari teenis mind truult, kuni ühel sügisel ta pidevalt sügistuulte jõul seenekeseks end pööras ja traadid alla andsid. Hetkel trotsin vihma mütsi, kapuutsi ja eiramise abil - lihtsalt naer suule ja toredad mõtted pähe ja kummikud jalga:)
Mina jagasin Twitteris (https://twitter.com/Martsipan22/status/343000349797404672)
ReplyDeleteJa kui aus olla siis ma ei ole kindel, aga vist on olnud kolm vihmavarju, millest kaks seisavad nagis ja ootavad vihma :))
Jagasin samuti facebookis!
ReplyDeleteMul on elu jooksul olnud 2 isiklikku vihmavarju. Viimase kahe nädala jooksul olen juba kaks korda läbimärjaks saanud! Seda mitte unustamise süül, vaid Saaremaa ennustamatute ilmade tõttu. Õnneks ei olnud külm, aga vettinud kiisuna tööle jõuda polnud just eriti meeldiv.
Jagasin Facebookis :)
ReplyDeleteikk
Elu jooksul on mul olnud loendamatu arv vihmavarje - mis ära ei kao, lähevad Tallinna tuulega ikka katki. Hetkel polegi ühtki, seega mina olin küll väga rõõmus, kui nägin seda giveaway'd.
Elu jooksul olen isiklikult ostnud vaid ühe vihmavarju, mille suhteliselt ruttu ka ära kaotasin: käisime sõpradega Emajõe ääres piknikku pidamas, ma ei teagi, miks ma üldse vihmavarju kaasa võtsin, sest ilm oli ilus. Igatahes umbes nädala pärast märkasin, et mu vihmavari on kadunud ja siis tuli meelde, et võtsin ju selle piknikule kaasa, käisin isegi vihmavarju jõe ääres otsimas, aga tulutult. Igatahes, tegemist oli ühe ilusa värvilise vihmavarjuga, loodan, et vähemalt kellelgi teisel on sellest rõõmu :)
ReplyDeleteLapsena oli mul ka mitu laste vihmavarju, kuid need ei pidanud eriti kaua vastu. Praegu kasutan ühte isa antud klassikalist musta vihmavarju, ma arvan, et see on vähemalt 10 (ilmselt rohkemgi) aastat vana, sest isa lahkus meie seast juba 8 aastat tagasi. Huvitav, et mõned asjad nii kaua kestavad, kuigi jah, see vihmavari ilmutab juba kulumise märke...
Jagasin twitteris :)
Jagasin facebookis :)
ReplyDeleteVihmasel päeval pole midagi muud mõnusamat, kui stiilsed kummikud ning vihmavari.
Vihmavarjusid on olnud palju, kaotanud pole vist kuskile, küll on enamus katki läinud, sest tuul viib vihmavarju tihtipeale teist pidi.
Hmm elujooksul on olnud umbes 3 vihmavarju .Ühe olen ise ostnud ja kaks on kingitud praegu pole ühtegi kahjuks alles sest viimane läks katki :D tuul puhus teistpidi. unustanud nagu eriti pole aga ühekorra kui sõitsin bussiga ss unustasin vihmavarju bussi. ja oli tykk tegemist et see uuesti tagasi saada.
ReplyDeletejagasin Facebookis
Oi, mul on kõvasti vihmavarje olnud, need ju kipuvad tuulega tagurpidi sõitma ja peavadki vaid paar tormi vastu. Oma viis-kuus tuleb kindlasti meelde. See on see häda, et ostad ikka välimuse, mitte kvaliteedi järgi.
ReplyDeleteMul on olnud palju vihmavarjusid, paljud on lihtsalt katki ehk tagurpidi läinud ning olen neid ka palju ära kaotanud või unustanud kuhugi :) Ilusa ja uue vihmavarju ei oleks mul midagi :)jagasin FB-s
ReplyDeletemina olen oma vihmavarju maha unustanud ükskord bussi, ilm läks nii ilusaks kohale jõudes, et lihtsalt ei tulnud selle vajadus meeldegi. Selline vihmavari ja lõhn tooksid küll naeratuse näole.
ReplyDeleteJagasin head asja ka oma sõpradega facebookis :)
muidugi ma jagasin!Üldiselt armastan küll vihmavarje,ja see siin lausa iludus,aga kui rattaga sõidan,siis ei saa varju kasutada,siis kasutan keepi.Sellise varjuga läheksin tütrele külla ja kui see talle meeldib,siis on rõõm kahepoolne,sest tal,vaesel üliõpilasel,pole praegu ühtegi varju...
ReplyDeleteJagasin Facebookis!
ReplyDeleteMinul on hetkel üks oranž vihmavari, mis ootab enda kõrvale ühte ägedat ja naiselikku vihmavarju :)
Elu jooksul just väga palju vihmavarjusid ei ole olnud, olen suutnud neid hästi hoida.
Mul ehk 5 vihmavarju olnud ja hetkel polegi,kuna pole sobivat leindnud ja viimane ununes ühte ööklubisse Saaremaal :)
ReplyDeleteJagasin Facebookis!
ReplyDeleteMinul on elus olnud 1 vihmavari ja see on siiani terve ja korras.Nimelt on see Tutty Frutty vihmavari, selline hästi värviline, kuid nüüd võiks olla juba selline vihmavari, selle Tutty Frutty võitsin ma kunagi klubist, et seda saada, pidin lava peal rihanna umbrella loo järgi tantsima , väga lahe kogemus oli :)
Jagasin Facebook`s ja vihmavarje on vast 2 olnud: esimesest kasvasin välja kuna oli titekas ja teine on praegu, mille võitsin paari aasta eest mingis viktoriisis:) isiklikult varje kaotanud pole aga ema on neid vast 20 ringis oma elu jooksul üle kogu Eesti "unustanud"....mu meelest parim oli see, kui olin suht väike, käisime Kuusalus etsas seenel-marjul ja emps suutis suure punase vihmavarju kuskile nii ära sokutada, et sinna metsa see jäigi.
ReplyDeleteJagasin Facebookis!
ReplyDeleteVihmavarje on olnud üsna palju, kuna nii mõnedki on katki läinud. Õnneks kaotanud pole kunagi veel ühtegi, kuid see-eest on ühega neist tuulisel ilmal nalja saanud, kui see täiesti teistpidi end otsustas keerata :)
Tweeditud - järgitud - laigitud!
ReplyDeleteElu jooksul...hmm, kohe tuleb meelde esimene, punane ja pitsiline pildikestega vihmavari, mida oli nii uhke kanda, et minu poolest oleks võinud iga päev sadada. Edasi.. umbes kolm veel, pole suurem asi kapuutside ja keepide fänn.
Tüüpiline lugu on vihmavari kaasa võtta siis, kui teda pole vaja ning koju unustada siis, kui oleks tarvis :) Nii need halva-soengu-päevad (õhtud) tulevad.. Olengi kohe-kohe kolimas nii sajusesse paika, et seal on igas avatud asutuses mõni nunnu vihmavarjuhoidja olemas - nii et teiste ja tavaliste vastu võiks üks võrgutav varjuke mul olemas olla küll!
Vihmavarje oli elu jooksul 3-4. Oma esimest mäletan väga hästi - väike punane mustriga lapsevihmavari, mida kasutasin mina ja seejärel minu noorem õde. Oli väga uhke selle üle) aga ei oska öelda, mis sellega edasi sai. Pärast oli üks, mis sai kannatada tugeva tuule käes. Hetkel kasutan ühe suurema musta, mida tahaks üks päev millegi muuga asendada-sellega, mis teeks ka vihmase päeva rõõmsamaks ja ilusamaks.
ReplyDeleteVinmavarju pole ära kaotanud. Teine asi, et tihtipeale juhtub, et jätad ta koju just siis kui seda hädasti vaja. Tundub, et see reegel töötab väga palju puhul)
PS: jagatud FB-s.
Vihmavarju on elu jooksul olnud 3-4. Esimest mäletan väga hästi: punane mustriga lastevihmavari, mille üle olin väga uhke) Pärast läks see üle nooremale õele. Teine sai kannatada tugeva tuule käes. Hetkel kasutusel tavaline musta värvi vihmavari, mille tahaks üks päev millegi muu vastu välja vahetada, et saaks ka vihmase päeva rõõmsamaks ja ilusamaks muuta.
ReplyDeletevihmavarju pole kaotanud, kuid tihtipeale jätad ta koju just siis kui vajad ta kõige rohkem. Ja tundub, et see reegel töötab enamuse puhul)
PS: jagatud FB-s.
Mul on 1 ja väga vilets vihmavari!
ReplyDeleteJagasin facebookis.
ReplyDeleteIsiklikult ei ole ostnud ühtki vihmavarju, kuid kõik ema vihmavarjud olen ma suutnu tuulega tagurpidi tõmmata küll :)
Jagasin facebookis :) ...ja mul on 1 vihmavari, mis järgmise tuulise ilmaga prügikastis lõpetab :( Selline naiselik vihmavari on küll super!
ReplyDeleteMul ikka vihmavarje olnud küll, tavaliselt vaatan, et oleks tugevama konstruktsiooniga. Imeilus on olnud vihmavari, kus oli peal vist Gustav Climti maalist mingi osa. See vihmavari on igaviku teed läinud. Momendil kolm varju: üks hästi kerge, et mahuks käekotti; teine ilusates kollastes toonides ning kolmas tugev must vari, millega paduvihmagagi välja saab minna.
ReplyDeletevihmavarju on elu jooksul vb olnud nii max 3 , kuid just selle viimase unustasin ka poodi ,seega hetkle puudub üldse vihmavari.MUlle väga meeldivad sellised värvilised vihmavarjud, kuna must on selline natuke igav ,aga samas sobib vb rohkemate riietustega:)
ReplyDeleteMinul ei ole üldse vihmavarju...Iga kord, kui vihma sajab ja mina nagu märg kassipoeg tööle/kooli jõuan, mõtlen, et nüüd lähen ja ostan, aga mõtteks see oni jäänud. Just see pitsiline on see, mida vajan.
ReplyDeleteJagasin
Jagasin facebookis..
ReplyDeleteElu jooksul on ainult paar vihmavarju olnud, praegune vihmavari tahab tuulega koguaeg pahupidi minna.
mina jagasin facebookis :)
ReplyDeleteaga vihmavari oli mul viimati lapsepõlves, viimased 20a olen suutnud ilma hakkama saada ja räästa alla jooksnud, ilusaid ja naiselikke vihmavarjusid on nii raske ju leida :( aga sellisega käiksin uhkusega linnapeal ;)
Jagasin mängu Facebookis. Vihmavarjusid on elujooksul päris palju olnud.Kõik on sellised tavalised. Kuna stiil on aja jooksul naiselikumaks muutunud (varem olid minu ainukeseks riietuseseks dressid, nüüd aga ka kleidid ja seelikud jm peale dressid ka) eelistan just selliseid vihmavarjusid, mis panevad justkui i.le täpi.
ReplyDeleteOi,oi, neid on minu elus niiiiiiiiiiii palju olnud,aga hetkel 2 lemmikud ja seda mitte firmalogodega, vaid "Made in Japan" kokkukäivat vene ajal meremeeste toodud väga naiselikku vihmavarju :D
ReplyDeleteJagasin Facebookis. Isiklikke pole varem olnud, ikka pere omad, nüüd on mul kaks, suur oranž ning üks valge.
ReplyDeleteJa ühtegi pole kaotanud!
ReplyDeleteelu jooksul on olnud vast 3-4 vihmavarju,kasutan neid vaid tõsise paduvihmaga :D;jagasin facebookis
ReplyDeleteJagasin Facebooki vahendusel:) Aga vihmavarjudest niipalju, et neid on väga palju olnud ning praegu polegi endal vihmavarju. Parim koht, kuhu ma selle unustanud on lapsepõlves suure koera kuut, kuna kassipoeg lipsas koerakuuti, aga mina trallisin vihmavarjuga ringi ning enne koerakuuti kiisule järgi minemist panin varju kokku ja muidugi jätsin selle koerakuuti :) Pärast käisin ise muidugi järel sellel, ei julge arvata, mida koer sellest arvas :)
ReplyDelete